Allikas: Vikipeedia

2004. aasta

2004. aasta oli liigaasta, mis algas neljapäeval.

[redigeeri] Vasted teistes kalendrites

• Juudi kalender: 5764, 5765
• Hinduistlik kalender: 5105, 5106
• Islami kalender: 1424, 1425
• Iraani kalender: 1382, 1383
• Sirvikalender: 10217

[redigeeri] Kalender

Eelmine aasta - Järgmine aasta - Sada aastat tagasi

• Sajandid: 20. sajand - 21. sajand - 22. sajand

• Aastakümned: 1950. aastad 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad 1990. aastad - 2000. aastad - 2010. aastad 2020. aastad 2030. aastad 2040. aastad 2050. aastad 2060. aastad

• Aastad: 1999 2000 2001 2002 2003 - 2004 - 2005 2006 2007 2008 2009

• Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

[redigeeri] Liikuvad pühad ja tähtpäevad

• Vastlapäev: 24. veebruar
• Tuhkapäev: 25. veebruar
• Palmipuudepüha: 4. aprill
• Suur neljapäev: 8. aprill
• Suur reede: 9. aprill
• Vaikne laupäev: 10. aprill
• Esinene ülestõusmispüha: 11. aprill
• Taevaminemispüha: 20. mai
• Esimene nelipüha: 30. mai
• Advent: 28. november - esimene advendipühapäev, liturgilise kirikuaasta algus.

• Rahvusvaheline tehnika-aasta
• Rahvusvaheline riisiaasta
• Rahvusvaheline spordikasvatuse aasta

[redigeeri] Sündmused maailmas

• Genova ja Lille on Euroopa kultuuripealinnad.

[redigeeri] Jaanuar

• 1. jaanuar – Joseph Deiss sai Šveitsi liidupresidendiks.
• 1. jaanuar – Iirimaa sai Euroopa Liidu eesistujariigiks.
• 3. jaanuar – Lennukompanii Flash Airlines lennul FSH604 olev lennuk (vaata Flash Airlinesi lend FSH604) kukkus Egiptuse rannikul Punasesse merre. Surma sai 145 Prantsuse, Jaapani ja Maroko turisti ning 7 meeskonnaliiget.
• 3. jaanuar – NASA marsikulgur maandus Marsile.
• 4. jaanuar Mihhail Saakašvili võitis Gruusia presidendivalimised.
• 4. jaanuar – Jaap de Hoop Scheffer asus ametisse NATO peasekretärina.
• 13. jaanuar – Usbekistanis Taškendi lähedal kukkus alla lennukompanii Uzbekistan Airways lennuk Jak-40. Hukkus 37 inimest.
• 14. jaanuar – Gruusia lipp: Gruusia parlament kehtestas uue riigilipu.
• 15. jaanuar – Lõuna-Korea välisminister Yoon Young-kwan astus tagasi.
• 22. jaanuar – Euroopa Liit keelustas linnuliha impordi Taist linnugripi tõttu Kagu-Aasias.
• 24. jaanuar – NASA marsikulgur Opportunity maandus Marsile.
• 25. jaanuar – Mihhail Saakašvili vannutati Gruusia presidendiks.

[redigeeri] Veebruar

• 3. veebruar – CIA möönis, et enne 2003. aasta sissetungi Iraaki ei olnud otsest ohtu Iraagi poolt.
• 6. veebruar – Pommiplahvatuses Moskva metroos hukkus 40 inimest.
• 10. veebruar – Prantsusmaa Rahvuskogu võttis vastu seaduse, mis keelustab religioosse sünbooliks ja riietuse koolides.
• 13. veebruar – Lõuna-Korea teadlased teatasid 30 inimloote kloonimisest.
• 20. veebruar – Iraanis toimusid parlamendivalimised, mille võitsid vanameelsed.
• 22. veebruar – Haiti mässulised vallutasid Cap-Haïtieni linna.
• 23. veebruar – USA saatis Haitile merejalaväepataljoni.
• 24. veebruar – Marokos oli maavärin, milles hukkus üle 500 inimese.
• 29. veebruar – Haiti president Jean-Bertrand Aristide astus tagasi. Ajutiseks presidendiks vannutati Boniface Alexandre.

[redigeeri] Märts

• 9. märts – Läti Saeima kinnitas ametisse vähemusvalitsuse eesotsas Indulis Emsisega.
• 9. märts Venemaa president Vladimir Putin nimetas uueks välisministriks Sergei Lavrovi.
• 10. märts – Haiti ajutine president Boniface Alexandre nimetas ajutiseks peaministriks Gérard Latortue.
• 11. märts – Madridis plahvatas kolmes raudteejaamas üheaegselt 10 lõhkekeha. Hukkus 199 ja sai vigastada umbes 1400 inimest.
• 12. märts – Lõuna-Korea parlament tagandas president Roh Moo-hyuni.
• 14. märts – Venemaa presidendivalimised võitis ülekaalukalt Vladimir Putin.
• 14. märts Hispaania parlamendivalimised võitis Hispaania Sotsialistlik Töölispartei.
• 20. märts – Taiwanil olid presidendivalimised. Senine president Chen Shui-bian võitis Guomindangi esimeest Lien Chani.
• 22. märts – Iisraeli kopterirünnaku käigus tapeti Palestiina äärmusrühmituse Hamas vaimne juht šeik Ahmed Yassin.
• 28. märts – Gruusias toimusid parlamendivalimised. Ülekaalukalt võitis president Mihhail Saakašvili partei Rahvuslik Liikumine/Demokraadid.
• 29. märts – Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Leedu, Läti ja Eesti võeti NATO-sse.

[redigeeri] Aprill

• 4. aprill – Slovakkias toimusid presidendivalimised.
• 24. aprill – Hollandi prints Johan Friso abiellus Delftis Mabel Wisse Smitiga.

[redigeeri] Mai

• 1. mai – Euroopa Liidu laienemine 2004: Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari said Euroopa Liidu liikmeteks
• 2. mai – Poola peaminister Leszek Miller lahkus ametist. Tema asemele nimetati Marek Belka.
• 9. mai – Tšetšeeni Vabariigi president Ahmat Kadõrov hukkus pommiplahvatuses.
• 10. mai – Filipiinidel olid valimised, millel valiti president ja peaaegu kõik teised valitavad ametiisikud.
• 14. mai – Lõuna-Korea konstitutsioonikohus ennistas presidendiks Roh Moo-hyuni.
• 15. mai – Türgis toimus 49. Eurovisiooni lauluvõistluse finaal. Võitis Ukraina laul.
• 23. mai – Saksamaa liidupresidendiks valiti Horst Köhler.

[redigeeri] Juuni

• 8. juuni – Toimus Veenuse konjunktsioon (Veenus läheb Päikese eest läbi). See juhtus esimest korda pärast 1882. aastat. Järgmine kord on 2012. aastal.
• 10. juuni – Suurbritannias toimusid Euroopa Parlamendi valimised ja kohalikud valimised.
• 12. juunist 4. juulini Hispaanias toimusid Euroopa meistrivõistlused jalgpallis.
• 13. juuni – Toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
• 28. juuni – Iraagis anti võim üle iraaklastest koosnevale valitsusele.

[redigeeri] Juuli

• 1. juuli – Holland sai Euroopa Liidu eesistujariigiks.
• 1. juuli Kosmoseaparaat Cassini-Huygens läks Saturni-lähedasele orbiidile.
• 26. juuli – Bostonis avati USA Demokraatliku Partei kongress.

[redigeeri] August

• 13. augustist 29. augustini Ateenas toimusid 2004. aasta suveolümpiamängud.
• 30. august – New Yorgis algas USA Vabariikliku Partei kongress.

[redigeeri] September

• 1. september - Beslani pantvangikriis.
• 23. september – Laine Jänes sai Tartu linnapeaks.
• 29. september – Asteroid 4179 Toutatis möödus Maast neljakordselt Kuu kauguselt.

[redigeeri] Oktoober

• 1. oktoober – Manchesteri Victoria Ülikool ja UMIST ühinesid Suurbritannia suurimaks ülikooliks Manchesteri Ülikooli nime all.
• 14. oktoober – Kagu-Aasias ja Vaikse ookeani põhjaosas oli nähtav osaline päikesevarjutus.

[redigeeri] November

• 2. november – USA-s olid presidendivalimised, millel valiti tagasi George W. Bush.

[redigeeri] Detsember

• 1. detsember – Ukraina parlament avaldas umbusaldust Viktor Janukovõtši valitsusele.

[redigeeri] Sündmused Eestis

• 1. jaanuar – Jõustus vanemahüvitise seadus.
• 1. jaanuar – Eestis on neli politseiprefektuuri.
• 15. jaanuar – Valitsus nimetas Siim Kallase Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks.
• 21. jaanuar – Riigikogu ratifitseeris ühehäälselt Eesti Euroopa Liiduga – Euroopa Liiduga ühinemise Euroopa Liiduga ühinemise lepingu.
• 6. veebruar – Prantsusmaa ratifitseeris viimase riigina Eesti astumise NATO-sse.
• 7. veebruar – Rahvaerakonna Mõõdukad üldkogu otsustas võtta erakonnale uueks nimeks Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
• 23. veebruar - Tartus avati August Traksmaa bareljeef.
• 23. veebruar - Tartus avati Jaan Kruusi bareljeef.
• 28. veebruar – Iraagis hukkus Eesti kaitseväelane Andres Nuiamäe.
• 10. märts – Riigikogu ratifitseeris Põhja-Atlandi lepingu.
• 27. märts – Kell 20.30 Eesti aja järgi sai NATO liikmeks. Kell 18 alustasid NATO lennukid Eesti õhuruumi kaitsmist.
• 22. aprill – asutati Emajõe Lodjaselts.
• 1. mai – Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks.
• 12. mai – 49. Eurovisiooni lauluvõistlusel ei saanud Eesti laul poolfinaalist edasi.
• 13. juuni – Toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
• 29. juuni - Tartus avati Kivisilla makett.
• 29. juuni - Tartus avati Villem Reimani monument.
• 14. oktoober – Tallinna linnavolikogu avaldas linnapeale Edgar Savisaarele umbusaldust ja valis linnapeaks Tõnis Paltsu.
• 11. november - ilmuma hakkas tasuta nädalaleht "Kuressaare Sõnumid"
• 24. november – EELK EELK Kirikukogu valis peapiiskopiks Andres Põdra.

[redigeeri] Sündinud

• 21. jaanuar Ingrid Alexandra, printsess, Norra kroonprints Haakon Magnuse ja kroonprintsess Mette-Mariti tütar

[redigeeri] Surnud

pikem nimekiri leheküljel Surnud 2004

• 13. jaanuar – Harold Shipman, briti arst, sarimõrvar (poos end üles)
• 16. jaanuar – Kalevi Sorsa, Soome poliitik
• 17. jaanuar – Czesław Niemen, Poola laulja
• 23. jaanuar – Helmut Newton, fotograaf (autoõnnetus)
• 25. jaanuar – Fanny Blankers-Koen, Hollandi sportlane
• 6. veebruar – Henn Mikkin, eesti psühholoog
• 13. veebruar – Zelimhan Jandarbijev, endine Tšetšeenia presidendi kohusetäitja
• 17. veebruar – José López Portillo, endine Mehhiko president
• 21. veebruar – Sergei Averintsev, vene kirjandusteadlane
• 26. veebruar – Boris Trajkovski, Makedoonia president (lennuõnnetus)
• 26. veebruar – Adolf Ehrnrooth, Soome kindral
• 28. veebruar – Andres Nuiamäe, Eesti kaitseväelane (hukkus Iraagis teenistuskohustuste täitmisel)
• 4. märts – Kalev Raave, kolhoosiesimees ja EELK õpetaja
• 13. märts – Lembe Hiedel, eesti tõlkija ja toimetaja
• 17. märts – Aleksander Elango, eesti pedagoogikateadlane
• 19. märts – Eerik Teder, eesti kirjandusteadlane
• 20. märts – Juliana, endine Madalmaade kuninganna
• 22. märts – Ahmed Yassin, Hamasi juht (tapeti)
• 28. märts – Peter Ustinov, briti näitleja
• 6. aprill – Larissa Bogoraz, Vene õiguskaitsja
• 19. aprill – John Maynard Smith, briti evolutsioonibioloog
• 24. aprill – Lia Laats, eesti näitleja
• 29. aprill – Aleksandr Bovin, ajakirjanik ja diplomaat
• 4. mai – Boriss Petrovski, kirurg
• 9. mai – Ahmat Kadõrov, Tšetšeeni Vabariigi president
• 17. mai – Gunnar Graps, eesti muusik
• 2. juuni – Nikolai Gjaurov, bulgaaria laulja
• 5. juuni – Ronald Reagan, USA filminäitleja ja poliitik
• 10. juuni – Ray Charles, muusik
• 17. juuni – Jacek Kuroń, Poola poliitik
• 26. juuni – Ott Arder, eesti luuletaja (uppus)
• 1. juuli – Marlon Brando, USA näitleja
• 4. juuli – Andrian Nikolajev, kosmonaut
• 5. juuli – Aleksandr Lerner, Nõukogude ja Iisraeli küberneetik
• 20. juuli – Veera Saar, eesti kirjanik
• 28. juuli – Francis Crick, inglise bioloog
• 2. august – Heinrich Mark, Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes 1990–1992
• 14. august – Czesław Miłosz, poola kirjanik ja esseist
• 18. august – Allan Laur, Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop
• 20. september – Kalmer Tennosaar, eesti laulja
• 29. september – Christer Pettersson, Olof Palme mõrvas kahtlustatu
• 1. oktoober – Robert Vaidlo, eesti lastekirjanik
• 8. oktoober – Jacques Derrida, Prantsuse filosoof
• 15. oktoober – Lüüdia Vallimäe-Mark, eesti maalikunstnik
• 19. oktoober – Paul Nitze, USA diplomaat
• 20. oktoober – Evald Saag, eesti teoloog
• 24. oktoober – Maaja Ranniku, eesti maletaja
• 25. oktoober – Andres Vanapa, eesti kirjanik
• 30. oktoober – Rein Otsason, eesti majandusteadlane ja pangandustegelane
• 11. november – Yasser Arafat, Palestiina juht
• 20. november – Mihkel Hansen, Eesti poliitik, viimne elusolev Riigivolikogu liige
• 24. november – Arthur Hailey, kirjanik
• 26. november – Hannes Walter, eesti sõjaajaloolane
• 27. november – Arvo Mägi, eesti kirjanik
• 28. november – Concordia Klar, eesti graafik
• 1. detsember – Esko Tasa, eesti raadioajakirjanik
• 22. detsember – Vello Vensel, eesti majandusteadlane
• 28. detsember – Susan Sontag, USA esseist ja kirjanik

[redigeeri] Nobeli auhinnad

• füüsika – David Gross, David Politzer ja Frank Wilczek
• keemia – Aaron Ciechanover, Avram Hershko ja Irwin Rose
• meditsiin – Richard Axel ja Linda Buck
• kirjandus – Elfriede Jelinek
• rahu – Wangari Muta Maathai
• majandus – Finn Kydland ja Edward Prescott