Austraalia

Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.

Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared.

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Rannajoon

Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit.

Austraalia kaart

[redigeeri] Pinnamood

Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).

[redigeeri] Veestik

Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel.

[redigeeri] Kliima

Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias.

Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses.

[redigeeri] Rahvastik

Rahvastikukasv

Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemus räägib erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt.

[redigeeri] Ajalugu

Esimesed asukad (protoaustraallased) tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Ilmneb kohalikke kultuurierinevusi, eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel.

V-III aastatuhandeni e.m.a. arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel e.m.a. võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski oli nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid traditsioone.

1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu. Tõenäoliselt arvasid nad seda põhjaranniku kuuma ja niiske kliima tõttu, mida valgenahalised eriti hästi ei talu. Teisest küljest on läänerannik kaetud peamiselt suurte kõrbetega.

Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli W. Dampier, kuid James Cook´i uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal eest mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid suured kummipuud ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi nektarist toituvaid papagoisid ja erivärviliste õitega põõsad. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi Botany Bay’ks. Varsti pärast seda, 1788. aastal, saabusid Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva Sydney kohal rajati esimesed asulad.

Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest Põhja-Ameerika kolooniate kaotamise tõttu. Umbes 20 % neist olid naised ja üks kolmandik iirlased. Peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Oli raske luua uut ühiskonda põhinedes nii keerulisele inimgrupile. 1852. aastal peatati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid sinna saabunud juba 150 000.

Tõeline arenguhüpe Austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega Bay Hurstis 1851. aastal. Kullapalavik meelitas magnetina inimesi sinna tulema. Paljud erinevate ametitega kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. 1829. ja 1859. vahelistel aastatel sai neli kolooniat Austraalia osariikideks. See tõi kaasa kiire lamba- ja karjakasvatuse kasvu ning kaevandustööstuse ning transpordi arengu.

Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlamendi poolt tunnistati Austraalia Ühendust ning iseseisvus sai tõeliseks 1. jaanuaril 1901. aastal. Kuna ei Sydney ega Melbourne ei olnud vastuvõetavateks föderaalseteks pealinnadeks, asutati 1911. aastal Austraaliasse uus linn – Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn.

[redigeeri] Majandus

Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse. 1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu juhtimisel riigi majandust moderniseerima. Pärast sellele järgnenud majanduse kokku kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ning 1990. aastatest alates on ta üks kõrgeimate majanduskasvu näitajatega OECD-riike. Töötuse määr on sellest ajast peale järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast järgib Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel liberaalselt majanduspoliitikat.

[redigeeri] Välismajandus

[redigeeri] Eksport

Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,367 miljardit USA dollarit). Järgnevad rauamaak (2,704 miljardit USA dollarit), kuld (2,664 miljardit USA dollarit) ja boksiit (alumiiniumimaak) (2,298 miljardit USA dollarit). 2005. aastal eksporditi kaupu kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses.

Tähtsamad ekspordipartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%), Hiina (11,5%), Lõuna-Korea (7,9%), USA (6,7%), Uus-Meremaa (6,7%) ja India (5%).

[redigeeri] Import

Peamiseks impordiartikliks on autod (4,489 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,977 miljardit USA dollarit). Järgnevad arvutustehnika (2,495 miljardit USA dollarit), ravimid (1,753 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,231 miljardit USA dollarit). 2005. aastal imporditi kaupu kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses.

Tähtsamad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%).

[redigeeri] Energeetika

[redigeeri] Mäetööstus

Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodandust ja üle poole ekspordi väärtusest.

[redigeeri] Relvajõud

Kaitsepoliitikas on tähtsal kohal sidemed Ameerika Ühendriikidega. Austraalial on kaitsealased lepped Filipiinide, Brunei ja Taiga.

[redigeeri] Kultuur

Sydney ooperiteater

[redigeeri] Turism

Uluru

Alates 1970. aastatest on Austraalia turisminäitajad pidevalt tõusnud. 2003. aastal külastas riiki 4,35 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks Sydneyle ka aborigeenide püha mägi Uluru (Ayers Rock) ja Kakadu-rahvuspark.

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:

Austraalia

Austraalia osariigid ja territooriumid
Austraalia pealinna ala - Lõuna-Austraalia - Lääne-Austraalia - Põhjaterritoorium - Queensland - Tasmaania - Uus-Lõuna-Wales - Victoria

Rahvaste Ühendus

Austraalia ja Okeaania maad
Iseseisvad riigid: Austraalia \|Belau \| Fidži \| Kiribati \| Marshalli Saared \| Mikroneesia Liiduriigid \| Nauru \| Paapua Uus-Guinea \| Saalomoni Saared \| Samoa \| Tonga \| Tuvalu \| Uus-Meremaa \| Vanuatu
Sõltuvad alad: Ameerika Samoa \| Baker \| Cooki saared \| Guam \| Hawaii \| Howland \| Jarvis \| Johnston \| Kingman \| Midway saared \| Niue \| Norfolk \| Palmyra \| Pitcairn \| Prantsuse Polüneesia \| Põhja-Mariaanid \| Tokelau \| Uus-Kaledoonia \| Wake \| Wallis ja Futuna
Aafrika maad \| Aasia maad \| Austraalia ja Okeaania maad \| Ameerika maad \| Euroopa maad

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia"

Wielka Encyklopedia Wiedzy