David Hume

Allikas: Vikipeedia

David Hume

David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist. Ta oli koos Adam Smithi ja Thomas Reidiga üks Šoti valgustusliikumise juhtkujudest. Ka peetakse teda kõige olulisemaks inglise keeles kirjutanud filosoofiks ja viimaseks kolmest suurest briti empiirikust.

[redigeeri] Elulugu

David Hume oli šoti maa-aadliku poeg. Lapsepõlve veetis ta perekonna maavaldustes Ninewellsis, Whitadder River'i ääres Berwicki lähedal. 2-aastaselt kaotas ta isa, 1722 asus ta koos vanema vennaga õppima Edinburghi ülikooli, kus tegeles matemaatikaga ning luges ajaloo-, kirjandus- ja filosoofiaalaseid teoseid.

1737 naasis Hume Inglismaale ja hakkas oma "Traktaati" trükkiandmiseks ette valmistama. See andis talle ateisti ja skeptiku maine.

Järgnevalt pühendus Hume esseede kirjutamisele. Tema "Moraalsed ja poliitilised esseed" (Essays, Moral and Political, esimene köide 1741, teine 1742) osutusid mõnevõrra populaarsemaks kui "Traktaat".

Aastal 1745 kandideeris ta Edinburghi ülikooli professori kohale, kuid tema kandidatuur tekitas teravat protesti ja kandideerimine ebaõnnestus. Samuti ebaõnnestus 1751 kandideerimine Glasgow' ülikooli loogikaprofessori kohale.

Pärast edutut kandideerimist Edinburghi ülikooli professoriks sai Hume'ist Annandale'i markii koduõpetaja. Peagi avastas Hume, et noor markii oli hullumeelne ja tema mõisavalitseja ebaaus. Hume'il õnnestus ebameeldivast olukorrast pääseda ja ta võttis vastu oma nõo, kindralleitnandi James St. Claire'i juures sekretäri koha. Ta saatis kindralit sõjalisel missioonil Quebecis ja diplomaatilistel missioonidel Viinis ja Torinos. Aastal 1748 ilmus Hume'i "Uurimus inimarust" (Philosophical Essays Concerning Human Understanding, hilisema pealkirjaga An Enquiry Concerning Human Understanding), mis oli katse esitada "Traktaadi" esimese köite ideid arusaadavamas vormis. 1751 ilmus "Uurimus moraaliprintsiipidest" (An Enquiry Concerning the Principles of Morals), mis põhines osalt "Traktaadi" kolmandal osal.

Aastal 1752 ilmunud "Poliitilised esseed" (Political Discourses) ja 6-köiteline "Inglismaa ajalugu" (History of England, 1754–1762) tõid talle tuntuse ja majandusliku iseseisvuse. 1766 pöördus Hume koos Jean-Jacques Rousseau'ga tagasi Inglismaale. Nende sõprus lõppes aga peagi, sest kõiki kahtlustav Rousseau jõudis veendumusele, et Hume juhib tema vastu suunatud rahvusvahelist vandenõud.