Allikas: Vikipeedia

Eesti ajalugu on 6-köitelisena planeeritav üldkäsitlus Eesti ajaloost, millest siiani on ilmunud 5 köidet.

Esimese köite alapealkirjaks on: "Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus", mis käsitleb aega Eesti ala asustamisest kuni 1227. aastani. Selle peatoimetajaks oli Hans Kruus, tegevtoimetajaks Harri Moora. Lisaks toimetajatele olid selle autoriteks ka Julius Mägiste ning Eerik Laid, köite kujundas Hando Mugasto. Esimene köide ilmus kahes trükis, aastatel 1935 ja 1936.

Teise köite alapealkirjaks on: "Eesti keskaeg", mis käsitles aastaid 1227–1561. Teose toimetajaks oli Hans Kruus, lisaks temale autoriteks veel Paul Johansen, Rudolf Kenkmaa, Evald Blumfeldt, Ferdinand Linnus, Erik Tender, Jüri Uluots, Arnold Soom, Andrus Saareste ja Johannes Paris. Kujundaja oli taas Hando Mugasto. Teine köide ilmus aastal 1937.

Kolmanda köite alapealkirjaks on: "Rootsi ja Poola aeg", see käsitleb aastaid 1561–1700. Esialgselt plaaniti selles vaadelda ka Põhjasõda, kuid Nõukogude okupatsiooni tõttu muutus see teema ebasoovitavaks. Muus osas sai teos ilmuda siiski veel autorite soovi mööda. Teose peatoimetajaks oli taas Kruus, tegevtoimetajaks aga Otto Liiv. Peale tema olid autoriteks veel Ernst Kollom, Johan Kõpp, Evald Blumfeldt, Ferdinand Linnus, Friedrich Puksoo, Rudolf Põldmäe, Andrus Saareste, Arnold Soom, Gustav Suits, Erik Tender ja Armin Tuulse. Tegelikult oli köite õigusajalugu puudutava osa autoriks Jüri Uluots, kuid raamatus teda poliitilistel kaalutulustel ei mainitud. Teose kujundajaks oli taas Hando Mugasto. Kolmas köide ilmus 1940. aasta suvel.

Neljanda köite alapealkirjaks on: "Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni" ning see käsitleb aastaid 1700–1819. Teose peatoimetajaks oli Sulev Vahtre, tegevtoimetajaks Mati Laur. Lisaks temale olid autoriteks veel Helmut Piirimäe ja Tõnu Tannberg. Neljas köide ilmus 2003. aastal.

Viies köide peaks käsitlema aastaid 1819–1918. Sellegi peatoimetaja peaks olema Sulev Vahtre, tegevtoimetajaks aga Tiit Rosenberg. See peaks ilmuma 2008. aasta jooksul.

Kuuenda köite alapealkirjaks on: "Vabadussõjast taasiseseisvumiseni" ning see käsitleb aastaid 1918–1991, kronoloogiana ka aastaid 1991–2004. Peatoimetajaks oli Sulev Vahtre, tegevtoimetajateks Ago Pajur ja Tõnu Tannberg. Lisaks neile olid autoriteks veel Lauri Vahtre, Jüri Ant, Kaido Jaanson, Mart Laar, Mart Nutt, Raimo Raag ja Andres Kasekamp. Köide ilmus 2005. aastal.

1930. aastatel plaaniti üldkäsitlust 5-köitelisena, kuid seda ei jõutud enne iseseisvuse lõppu valmis. 1999. aastal algatati president Lennart Meri initsiatiivil projekt "Eesti ajalugu 1700–2000", millega plaaniti kirjutada 3-köiteline järg enne sõda pooleli jäänud teosele. Praeguseks on kaks köidet sellest, esimene ja viimane, valminud. Lisaks on juba kavasse võetud ka projekt kirjutada uus kolmeköiteline üldkäsitlus ka 1700. aastale eelnevast ajaloost.

[redigeeri] Välislingid

• Sulev Vahtre, "Ajalooraamat kodaniku laual" (Hans Kruusi koostatud "Eesti ajaloo" uuest väljaandmisest) – Postimees 16. juuni 1999, lk 7
• Rein Ruutsoo, "Vaesestav ja eksitav kultuurikäsitlus" (raamatu "Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni" arvustus) – Postimees 10. veebruar 2006, lk 19
• Vahur Made "Just sellist (rahva)ajalugu" (raamatu "Eesti ajalugu. VI" arvustus – Sirp 10. märts 2006
• Rein Ruutsoo, David Vseviov, "Kuidas kirjutada XX sajandi Eesti ajalugu?" – samas
• Heino Kään, "Veel ühte serva pidi raamatust "Eesti ajalugu"" – Postimees 10. märts 2006, lk 24
• Andrei Hvostov "Suur ajalugu, moraalselt nõudlik põhiseadus" (raamatu "Eesti ajalugu. VI" arvustus) – Eesti Ekspress 16. märts 2006, lk B12
• Heino Kään, "Mitte päris akadeemiline ajalugu" (raamatu "Eesti ajalugu. VI" arvustus) – Kesknädal 3. mai 2006, lk 10