Eesti rahvakalender

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud.

Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Võib aga ka väita, et tänapäeva eesti rahvakalendri hulka kuuluvad pigem sõbrapäev, volbripäev, halloween, kalurite päev jms kui taliharjapäev või karjalaskepäev.

Eestlaste muistsest kalendrist on suhteliselt vähe teada, sest kalendriteateid on kirja pandud alles 19. ja 20. sajandil. Varasemate kommete kohta leidub üksikuid andmeid visitatsiooni- ja nõiaprotsesside protokollides, reisikirjades ja kroonikates. Väga paljus on muinaseestlaste kalendrit puudutavad seisukohad hüpoteetilised ja oletuslikud.

Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus ning sellega hiljem seondunud põlluharija tööd-tegemised. Uuema kihistusena on rahvakalendrisse sulandunud kirikukalendri pühad. Neist mitmed andsid muistsetele tähtpäevadele uue nime, kuid rahvapärimuses säilis sageli ka ristiusueelne kombestik.

On oletatud, et rahvakalendri varasem ajaarvestus põhines peamiselt kuukalendril ning aega arvestati kuuloomisest järgmise kuuloomiseni või noorkuust noorkuuni. Kalendrikuu sai eestlastele omaseks ilmselt alles eestikeelsete trükikalendrite mõjul. Lisaks Rooma kalendrist pärinevatele rahvusvahelistele kuunimestustele on Eestis olnud tarvitusel ka erinevad rahvapärased kuude nimetused.

Lisaks kuukalendrile oli ajaarvestusel abiks eriline mnemotehniline meetod - lugunädalad. See oli ligikaudne suuline kalender, mis arvestas nädalaid mingist tähtpäevast teise tähtpäevani. Näiteks "jõulust kuus nädalat küünlasse, küünlast üksteist jürisse, jürist kaheksa jaani, jaanist neli jaagupisse, jaagupist üheksa mihklisse, mihklist kuus marti, mardist kaks kadrisse, kadrist neli jõulu". Lisaks lugunädalatele loendati külvinädalaid: jaanipäevast (24. juuni) või jaagupipäevast (25. juuli) alates loendati kahanevalt tagasi 10-13 nädalat, mis määrasid ära eri põllu- ja aiaviljade külviaja.

Nädalas oli seitse päeva, kuid on oletatud, et varasemal ajal võisid kasutusel olla ka viiepäevased nädalad. Sellistele oletustele annab alust tõsiasi, et nädalapäevade nimetustest on reede ja laupäev laenulise päritoluga ning neljapäeva ja laupäeva ehk vastavalt viiepäevase ja seitsmepäevase nädala eelviimase või viimase päevaga seondub mõneti sarnaseid uskumusi ja kombeid.

Läbi aegade on rahvakalendri keskmes olnud suurte tööde alguse ja lõpu tähistamine, suuremate looduse üleminekute pühitsemine. Nii jagunes aasta kahte ossa: suviseks ajaks, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas, ning talveajaks, mil loomad olid laudas ja põld lume all. Suvehooaega on tavaliselt peetud jüripäevast (23. aprill) mihklipäevani (29. september).

Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine pööripäev. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 erinevat tähtpäeva, millest aga osa tunti ainult piiratud paikkondades. Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed nimetused on aga säilinud ainult vähestel (jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev). Aja jooksul püsisid rahva mälus kindlamalt need tähtpäevad, millega seostus rikkalikum usundiline pärimus ja kombestik.

20. sajandi teisel poolel hakati Eestis teatud määral tähistama Nõukogude võimu juurutatud ametialaseid tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäeva (Eestis ka sõbrapäev) ning halloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks.

[redigeeri] Tähtpäevad

[redigeeri] Aprill

[redigeeri] Mai

Lehekuu
01. mai - Volbripäev, maipüha ehk töörahvapüha
09. mai - Kevadine nigulapäev
25. mai - Urbanipäev

[redigeeri] Juuni

[redigeeri] Juuli

[redigeeri] August

[redigeeri] September

Mihklikuu
01. september - Esimene koolipäev ehk tarkusepäev
08. september - Ussimaarjapäev
21. september - Sügisene madisepäev
29. september - Mihklipäev

[redigeeri] Oktoober

Viinakuu
05. oktoober - Õpetajate päev
14. oktoober - Kolletamispäev
26. oktoober (ka 31. oktoober) - Midruskipäev
28. oktoober - Simunapäev
31. oktoober - Halloween

[redigeeri] November

[redigeeri] Detsember

Jõulukuu
06. detsember - Nigulapäev
13. detsember - Luutsipäev
21. detsember - Toomapäev
24. detsember - Jõulud
26. detsember - Tabanipäev ehk tehvanusepäev ehk tehvanipäev
28. detsember - Süütalastepäev
31. detsember - Näärid

[redigeeri] Liikuvad pühad

Lihavõtted ehk munapühad ehk ülestõusmispühad algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva, 22. märts...26. aprill
Vastlapäev ehk lihaheitepäev on noorkuu teisipäev, seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, 3. veebruar...9. märts
Tuhkapäev on 40 nädala- ehk argipäeva enne ülestõusmispühi ehk üks päev pärast vastlapäeva
Urbepäev ehk palmipuudepüha on pühapäev nädal enne lihavõtteid
Suur neljapäev kuulub suurde nädalasse
Suur reede kuulub suurde nädalasse, 17. märts...20. aprill
Tuuleristipäev on kolm neljapäeva enne ristipäeva
Linnuristipäev on kaks neljapäeva enne ristipäeva
Leheristipäev on üks neljapäev enne suurt ristipäeva
Ristipäev ehk taevaminemispüha on 40. päeva pärast lihavõtteid, neljapäev
Suvistepühad ehk nelipühad on seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai...14. juuni
Emadepäev on maikuu teine pühapäev
Isadepäev on novembrikuu teine pühapäev
Advent algab pühapäeval neli nädalat enne jõule ja kestab kuni jõululaupäevani

[redigeeri] Välislingid

Eesti uuema rahvakalendri tähtpäevade andmebaas
Teatmebibliograafiat kalendrikommetest
Ülevaade rahvakalendrist Eesti Rahva Muuseumi veebilehel

[redigeeri] Vaata ka

Kalender
Maausk
Maavalla rahvakalender
Eesti riigipühad, riiklikud tähtpäevad, riigilipu heiskamise päevad

See artikkel on pooleli.

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvakalender"

Wielka Encyklopedia Wiedzy