Ekspressionism

Allikas: Vikipeedia

Franz Marc
Blaues Pferd I

Ekspressionism (prantsuse keeles expression 'väljendus, ilme' < ladina keeles expressio 'väljapigistamine') on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga.

Terminit ekspressionism hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas.

Sisukord

1 Ekspressionism kirjanduses
- 1.1 Autorid
2 Ekspressionism kunstis
- 2.1 Kunstnikud
3 Ekspressionism muusikas
- 3.1 Heliloojad
4 Vaata ka
5 Välislingid

[redigeeri] Ekspressionism kirjanduses

Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamist.

Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulikuks on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine.

[redigeeri] Autorid

[redigeeri] Ekspressionism kunstis

Egon Schiele. Perekond. 1918

Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Nn ekspressionismi esimese laine (1905—1914) formeerijateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmituse Die Brücke ('Sild'), algatajaks oli Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('Sinine Ratsanik') ümber koondunud kunstnikud.

Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit.

Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve.

Ekspressionismi teine laine (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli erinev selle poolest, et oldi veelgi ühiskonnakriitilisemad. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati I maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast.

Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige.

Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse.