Grafiti
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks.
Grafiti teos on grafiito ehk grafiti.
Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest.
Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.
Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (a la "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti). Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. Tegemist oli New Yorgis kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.
70.ndate alguseks tekkis oma nime kritseldajaid paljuvõitu, ning tekkis vajadus oma nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, eri grafititegijad võtsid kasutusele erinevaid kirjastiile. Sellest arenesid välja erinevad grafitistiilid, nagu "throw-up", "piece", "wildstyle", "stencil" (šablooni abil tehtud grafiti), "mural" (tervet seina kattev grafiti) jm.
Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse Ülo Kiplet, kes suutis suure osa Tallinna ja Tartu linna seintest, plankudest ja isegi tänava äärekividest täis kirjutada oma manifesti "Haiguste ravi. Kontrollitud..."
Peale kunstiliigina käsitlemise võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni tolleaja ühiskonnas valitsenud meeleoludest ja üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on Antiik-Rooma grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
