Allikas: Vikipeedia

See artikkel on pooleli.

Hominoidea Fossiilide leiud: hilisoligotseen
Laar (Hylobates lar)
Taksonoomia
Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Esikloomalised Alamselts: Haplorrhini Parvordo: Catarrhini Ülemsugukond: Hominoidea Gray, 1825
Sugukonnad
Gibonlased Hylobatidae Inimlased Hominidae †Proconsulidae †Dryopithecidae †Oreopithecidae Homininae

Hominoidea (eesti keeles on kasutatud nimetusi "inimahvlased", "inimahvid", "inimlaadsed", "hominoidid", "inimahvilised") on esikloomaliste ülemsugukond, millesse kuulub ka inimene.

Inimahvid jagunevad kahte sugukonda:

• Gibonlased (Hylobatidae) koosnevad 4-st perekonnast ja 13-st giboni liigist, kaasa arvatud laar (Hylobates lar) ja siamang. Need on tuntud kui "väikesed inimahvid".
• Inimlased (Hominidae) on orangutanid, gorillad, šimpansid ja inimesed, tuntud kui "suured inimahvid".

Kitsaninaline ahv (Catarrhini) magot ehk berberiahv (Macaca sylvanus) kuulub pärdiklaste sugukonda. Erinevus seisneb selles, et pärdikutel on saba aga inimahvidel see puudub. Inimahve ja pärdikuid saab paremini eristada küünarliigese abil, sest see on iseloomulik kõigile tänapäeva inimahvidele. Üheks tunnuseks on ka ussjätke olemasolu.

Inimahv on enamasti omnivoor, välja arvatud gorilla, kes on taimtoiduline loom. Šimpans armastab jahti pidada ja tõuke süüa, aga kõhu saab ta täis taimsest toidust.

Paljud inimahvi liigid on ohustatud või harva esinevad. Selle põhjuseks on troopiliste vihmametsade kadumine.

[redigeeri] Süstemaatika

Ülemsugukond Inimahvid

• Sugukond Gibonlased Hylobatidae:
  • Perekond Hylobates
  • Perekond Hoolock
  • Perekond Symphalangus
  • Perekond Nomascus
• Sugukond Inimlased Hominidae:
  • Alamsugukond Ponginae
    • Perekond Pongo orangutan
  • Alamsugukond Homininae
    • Triibus Gorillini
      • Perekond Gorilla gorilla
    • Triibus Hominini
      • Perekond †Australopithecus
      • Perekond Homo inimene
      • Perekond Pan (šimpans)

[redigeeri] Süstemaatika muutus eri aegadel

Kuni 1960 a.-ni jaotati inimahvid kahte sugukonda: inimesed ja nende väljasurnud eellased (inimlased) ja teised ahvid (Pongidae).
Molekulaarbioloogia arenedes kasutas Goodman 1964 a. immunoloogilises laboris seerumi valku. Ta jagas inimahvid kolme sugukonda: suured ahvilised (inimlased ja Pongidae) ja gibonlased. Trihhotoomia ei too siin välja seda, kes on viimane ühine esivanem (MRCA).
Aja jooksul jagati ülemsugukond Hominoidae kaheks: inimlased ja gibonlased. Inimlased jagati hominiinideks ja inimahvlasteks (Ponginae, mis uue süsteemi järgi on orangutanid). Ponginae jagati jälle kolme perekonda.
Uurimine näitas, et võrdlus inimese ja kõigi teiste inimlastega (šimpans, gorilla, orangutan) pärinevad Aafrika ahvist (šimpans ja gorilla) ja on inimesega rohkem seotud kui orangutan. Aafrika ahvist lähtudes jagati inimlased kolme perekonda, mille pakkus esimesena välja Goodman 1974. aastal. [1]
Nüüd hakati lahendama hominiinide trihhotoomiat. Alamsugukond Homininae jagati triibuseks Gorillini (Aafrika ahv) ja Hominini (inimene).
DNA võrdlemisel saadi veenvaid tõendeid, et alamsugukonnas Homininae peavad gorillad olema eraldi ja šimpans peaks olema triibuses Hominini koos inimesega. Selle liigituse pakkus Goodman (kuigi üks aste madalamal) 1990. aastal. [2]
DNA võrdlemisel lõhenes hiljem perekond Hylobates neljaks perekonnaks: Hylobates, Hoolock, Nomascus ja Symphalangus.

[redigeeri] Inimese positsioon süstemaatikas

• Ülemriik: Eukaryota Eukarüoodid
  • Riik: Animalia Loomad
    • Alamriik: Eumetazoa Pärishulkraksed
      • Ülemhõimkond: Deuterostomia Teissuused
        • Hõimkond: Chordata Keelikloomad
          • Alamhõimkond: Vertebrata Selgroogsed
            • Infrahõimkond: Gnathostomata Lõugsuused
              • Ülemklass: Tetrapoda
                • Klass: Mammalia Imetajad
                  • Alamklass: Theria
                    • Infraklass: Placentalia
                      • Selts: Primates Esikloomalised

Kasutades 60 000 bp tuuma DNA-d leidsid teadlased, et esikloomalised tekkisid umbes 80 miljonit aastat tagasi (MAT), Haplorrhini'd 63 MAT.

Selts: Primates Esikloomalised

• Alamselts: Haplorrhini (Tarsiiformes ja Simiiformes lahknemine 58 MAT)
  • Infraselts: Simiiformes (Platyrrhini ja Catarrhini lahknemine 40 MAT)
    • Parvordo: Catarrhini (Cercopithecoidea ja Hominoidea lahknemine 25v MAT)
      • Ülemsugukond: Cercopithecoidea
      • Ülemsugukond: Hominoidea (inimlaste ja gibonlaste lahknemine 18 MAT)
        • Sugukond: Hominidae Inimlased

 Inimlased Hominidae
  ├─ Orangutanid (Pongo)
  └─ "Aafrika inimahv" Pierolapithecus catalaunicus (Homininae)
       ├─ Gorillad (Gorilla)
       └─ Proconsul africanus
          ├─ Šimpansid (Pan)
          └─ Inimesed (Homo)

[redigeeri] Viited

1. ^ M. Goodman (1974). "Biochemical Evidence on Hominid Phylogeny". Annual Review of Anthropology 3: 203–228.
2. ^ M. Goodman, D. A. Tagle, D. H. Fitch, W. Bailey, J. Czelusniak, B. F. Koop, P. Benson, J. L. Slightom (1990). "Primate evolution at the DNA level and a classification of hominoids". Journal of Molecular Evolution 30: 260–266.

[redigeeri] Välislingid

• Leiti esimese suure inimahvi luustik
• Mikko koostatud Hominoidea fülogeneesipuu