Inimene
Allikas: Vikipeedia
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.| Vajab toimetamist. |
 |
Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust. |
| Inimene | |
|
|
| Taksonoomia | |
| Riik: | Loomad Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad Chordata |
| Klass: | Imetajad Mammalia |
| Selts: | Esikloomalised Primates |
| Sugukond: | Inimlased Hominidae |
| Perekond: | Inimene Homo |
| Liik: | Inimene Homo sapiens |
Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest.
Inimesi on väliste tunnuste alusel jaotatud rassideks, kuid seda jaotust on ka vaidlustatud.
[redigeeri] Vaata ka
Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju, millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane ehk endotermne, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Aeglane individuaalne areng. Järglased vajavad hoolitsust pikka aega. Puudub innaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kõne. Kultuuriline käitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid.
Inimese põhilised elutalitlused:
Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused:
Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur ehk kehavereringe ja väike ehk kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Rakuhingamisel toimub lõhustumissaaduste dissimilatsioon energia saamiseks. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ja organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jäälainete (uriini) eritusprotsessid neerudes. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus. Kõrgem närvitalitlus. Inimene organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem- kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga.
[redigeeri] Välislingid
| Hominini: | Sahelanthropus tchadensis • Orrorin tugenensis • Ardipithecus • Kenyanthropus platyops |
| Australopiteegid: | perekonnad Australopithecus ja Paranthropus |
| Australopithecus: | A. anamensis • A. afarensis • A. bahrelghazali • A. africanus • A. garhi |
| Paranthropus: | P. aethiopicus • P. boisei • P. robustus |
| Homo: | H. habilis • H. rudolfensis • H. georgicus • H. ergaster |
| H. erectus (H. e. lantianensis • H. e. pekinensis • H. e. soloensis) | |
| H. cepranensis • H. antecessor • H. heidelbergensis • H. neanderthalensis • H. rhodesiensis • H. floresiensis • H. s. idaltu • Homo sapiens |