Keemiline aine
Allikas: Vikipeedia
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur.
Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest, näiteks hapnik (O2) ja raud (Fe). Liitaine koosneb mitme elemendi aatomitest, näiteks väävelhape (H2SO4) ja vesi (H2O).
Keemiliseks aineks ei loeta sulameid (näiteks pronks) ja muid segusid (näiteks õhk).
Keemilist ainet saab tähistada keemiliste valemite abil. Näiteks vee valem on H2O. Aine agregaatolekul pole tähtsust, näiteks tahkunud vee ehk jää valem on ikkagi H2O.
Sisukord |
[redigeeri] Mõiste idealiseeritus
Selliseid puhtaid aineid looduses praktiliselt ei esine ning ka tehislikult ei õnnestu tavaliselt saada täiesti puhtaid aineid, nii et selline keemilise aine mõiste on idealisatsioon. Ometi töötab see mõiste sageli hästi.
[redigeeri] Liigitamine
Aineid saab liigitada väga erinevatel alustel ja erinevat moodi, näiteks liht- ja liitaineteks, millest eespool juttu oli.
Et erinevaid süsinikuühendeid on väga palju, siis jaotatakse ained tihti orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Nendevaheline piir pole aga selge ja ühene, sest paljusid aineid võib vastavalt vajadusele käsitleda nii orgaanilise kui anorgaanilise keemia vaatepunktist. Lihtsustatuna võib orgaanilist keemiat nimetada süsinikühendite keemiaks.
[redigeeri] Molekulide ehituse ja keemiliste omaduste järgi
[redigeeri] Anorgaanika
- Soolad - näiteks:
- Anorgaanilised happed
- Hüdroksiidid
- Hüdraadid
- Oksiidid
[redigeeri] Orgaanika
- Alkaloidid
- Aldehüüdid
- Alkoholid
- Disahhariidid
- Eetrid
- Estrid
- Karboksüülhapped
- Karbonüülühend
- Ketoonid
- Monosahhariidid
- Polümeerid
- Rasvad
- Suhkrud
- Süsivesikud ehk sahhariidid
- Süsivesinikud
- Valgud
[redigeeri] Rolli järgi keemilistes reaktsioonides ja/või katsetes
[redigeeri] Agregaatoleku järgi
[redigeeri] Ainete omadused
Ainete omadused on tunnused, millepoolest üks aine erineb teisest.
Näiteks: värvus, lõhn, maitse, külmumis- ja keemistemperatuur, tihedus, lahustuvus.