Kirik
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist. |
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
Kirik (<saksa Kirche, <kreeka kyrion) on:
- kõik ristitud (Kristuse ihu);
- kristlike koguduste struktuuri üldnimetus (organisatsioon);
- pühakoda - hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb.
Kirik Uue Testamendi järgi on „Kristuse ihu” (1Kr 10:17, 12:27, Ef 1:23, 4:15j, Kl 1:24). Kirik on Jumala kirik (ecclesia tou Theou – Ap 20:28, 1Kr 1:2, 10:32, 11:22; Ts 2:14) erinevalt paganlik-helleenlikust „ekklesiast” (Ap 19:32 :39j).
Ehkki sõna kirik on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski kristluse kontekstis.
Kirik organisatsioonina on ajaloos jagunenud kogudusteliitudeks, 3 suuremat on
- Katoliiklus
- Õigeusk
- Ida ortodoksi kirik
- Vene ortotoksi kirik
- Orientaalsed ortotoksi kirikud
- Protestantlus
Kristlikus (oikumeenilises) teoloogias on kirik interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus ühe kiriku, mis on ajaloos kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu jagunenud eri koolkondadeks ehk "kirikuteks". Need on erinevate riituste (kultus) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti jäävad ühe rahvuse piiridesse. Seetõttu on kristlaste religioosne praktika erinev, sõltudes sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud. Dogmaatilis-juriidiliselt on korrektne rääkida katolikest, õigeusu-, protestantlikest jne kogudustest, mitte kirikutest. Kiriku lõhenemise ühe tagajärjena on aga levinud arusaamad, et ainult mingi osa universaalsest Kirikust on ainuõige. Eriti levinud olid need arusaamad Katoliku kirikus kuni 20. sajandini.
Ekslikult on peetud kirikusse kuuluvaiks ka mõningaid uususulisi liikumisi nagu jeehoovatunnistajad ja mormoonid ehk Jeesuse Kristuse viimase aja pühade kogudus. Nimetet usulised liikumised ei ole kristlikud, kuna nad ei tunnista Jeesust Kristust inimeseks sündinud Jumala Pojana.