Maa (planeet)

Allikas: Vikipeedia

Andmeid Maa kohta

Maa - pildistatud Apollo 17 pardalt Fotol on Aafrika, Antarktika ja Araabia poolsaar. Pilt on tehtud Kuule suunduvalt kosmoselaevalt Apollo 17 7. detsembril 1972.
Pikem pooltelg	149 597 887 km
Orbiidi ekstsentrilisus	0,0167
Periheel	147 098 074 km
Afeel	152 097 701 km
Tiirlemisperiood	365,256 päeva
Keskmine orbitaalkiirus	29,783 km/s
Suurim orbitaalkiirus	30,287 km/s
Väikseim orbitaalkiirus	29,291 km/s
Kaaslane	1 (Kuu)
Ekvatoriaalne diameeter	12 756,270 km
Polaarne diameeter	12 713,500 km
Maa keskmine diameeter	12 745,591 km
Maa keskmine raadius	6372,795 km
Maaellipsoidi lapikus	1:298,252 747 25
Ekvatoriaalne ümbermõõt	40 075,004 km
Polaarne ümbermõõt	39 940,638 km
Maa keskmine ümbermõõt	40 041,455 km
Pindala	510 065 284,702 km²
Ruumala	1,0832×10¹² km³
Mass	5.9736×10²⁴ kg
Atmosfääri mass	5,1×10¹⁸ kg
Maailmamere mass	1,4×10²¹ kg
Maakoore mass	2,5×10²² kg
Maa vahevöö mass	4,05×10²⁴ kg
Maa tuuma mass	1,90×10²⁴ kg
Päikese ja Maa masside suhe	3,329×10⁵
Maa ja Kuu masside suhe	81,303
Keskmine kaugus Päikesest	1,496×10⁸ km
Keskmine kaugus Kuust	3,844×10⁵ km
Tihedus	5,515 g/cm³
Raskuskiirendus ekvaatoril	9,780 m/s²
Esimene kosmiline kiirus	7,9 km/s
Teine kosmiline kiirus	11,186 km/s
Sideeriline pöörlemisperiood	23 h 56 min 4 s
Pöörlemiskiirus ekvaatoril	465,11 m/s
Maa telje kaldenurk	23,439°
Albeedo	0,367
Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal	15°C
Keskmine õhurõhk	101 325 Pa
Maismaa keskmine kõrgus merepinnast	623 meetrit
Maailmamere keskmine sügavus	3,8 km

Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

[redigeeri] Mõõtmed

Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis.

Maa ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km, üle pooluste 39 940,638 km. Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,183 km.

Maa diameeter (läbimõõt) on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi läbival sirgel 12 713,500 km. Nende diameetrite vahe on 42,77 km.

Maa kogupindala on 510 065 284,702 km².

Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km³.

Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km.

Maa polaarraadius on 6356,750 km.

Maa keskmine raadius 6372,795 km

Maa ruumalaga sfääri raadius oleks 6371,005 076 123 km. (Seda nimetatakse Maa keskmiseks raadiuseks.)

Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga.

Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km.

[redigeeri] Kuju

Pikemalt artiklis Maa kuju

Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks. Geoidi asemel kasutatakse tavaliselt pöördellipsoidi (lapikusega 1:298,252 747 25). Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas sidruni, tomati, õuna ja kartuliga.

[redigeeri] Energia

Päikeselt ühe ööpäeva jooksul saadud energia on 1,49×10²² J.
Geotermiline energia, mis jõuab ühe aasta jooksul Maa pinnale, on 10²¹ J.

[redigeeri] Mass ja tihedus

Maa ligikaudne mass on 5,9742×10²⁴ kg ehk 5,9742×10²¹ tonni.

Maa atmosfääri mass on 5,1×10¹⁸ kg.
Jää mass on 25...30×10¹⁸ kg.
Ookeanide mass on 1,4×10²¹ kg.
Maakoore mass 2,5×10²² kg.
Vahevöö mass on 4,05×10²⁴ kg.
Maa tuuma mass 1,90×10²⁴ kg.

Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem.

Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem.

[redigeeri] Koostis

Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on:

Raud 34,6% (massiprotsent)
Hapnik 29,5%
Räni 15,2%
Magneesium 12,7%
Nikkel 2,4%
Väävel 1,9%

Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb aga kergemaist elementidest:

Hapnik 46%
Räni 28%
Alumiinium 8%
Raud 5%
Kaltsium 4%
Naatrium 3%
Kaalium 3%
Magneesium 2%

Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid.

[redigeeri] Liikumine

[redigeeri] Päikesesüsteemi liikumine

Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole.

[redigeeri] Galaktika liikumine

Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s.

[redigeeri] Tiirlemine

Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s).

Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel.

[redigeeri] Pöörlemine

Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra.

[redigeeri] Temperatuur

Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on –89,6° C.

[redigeeri] Vanus

Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat.

[redigeeri] Faasid

Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega.

[redigeeri] Elu

Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus.

Seni vanimad (ja vaieldavad) märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis.

Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud. Taimed on Maa albeedot ning sellega ühtlasi energiabilanssi radikaalselt muutnud.

[redigeeri] Välislingid

Vikisõnaraamatu artikkel:

Maa