Allikas: Vikipeedia

See artikkel annab lühiülevaate maateadusest; maateadusega seotud mõistete leidmiseks vaata Maateaduste mõisteid

Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa.

Maateadus on Maad uurivate teadusharude üldnimetus.

Maateadus jagatakse erinevateks teadusharudeks, mis uurivad erinevaid geosfääre. Mõnikord peetakse maateaduse sünonüümiks geoloogiat või geograafiat, mis aga pole päris korrektne. Maateadus hõlmab ka näiteks meteoroloogiat, mis geoloogia alla ei kuulu. Geograafia on aga maateadustega võrreldes hoopis teistsuguse lähenemisega teadus, kus põhitähelepanu on inimestel ja nende vastastikmõjul ümbritsevaga.

Maateadused kuuluvad nn eluta loodust uurivate loodusteaduste hulka, erinedes seega bioloogilistest teadustest. Tuleb märkida, et eluta on maateaduste uurimisobjektid küll vaid bioloogilises mõttes. Geoloogias peetakse Maad oma tegutsevate vulkaanide, liikuvate laamade, voolavate jõgede jms vägagi elavaks planeediks.

Maateadlaste ülesanne on mõista Maad kogu tema mitmekülgsuses, saada aru talle mõjuvaist protsessidest ning tunda Maa ajalugu. Saadud teadmisi kasutatakse inimkonna hüvanguks, kas siis maavarade otsimise, ilmaennustamise vms näol. Maateadlased mõõdavad, kirjeldavad ning klassifitseerivad kõiki Maaga seotud nähtusi ning püstitavad selle alusel hüpoteese, mis vaatlustulemusi võimalikult hästi seletaksid. Vastandlike hüpoteeside võitluses jääb lõpuks peale hüpotees, mis pidevalt lisanduvate andmete tulvas parimat seletusjõudu omab.

Kõigi teaduste väga kiire areng viimase paarisaja aasta jooksul on viinud kõrge spetsialiseerumisastmeni ka maateadlaste seas. Selle tulemiks on see, et keskmine maateadlane on küll hea spetsialist oma kitsal erialal, kuid omab piiratud ülevaadet maateadusest kui tervikust. Maateadused on siiski üksteisega tihedalt põimunud, mis on pannud aluse Maa-süsteemi teaduse tekkele, mis üritab erinevate teadusharude tulemusi sünteesida ning ühtseks tervikuks siduda.

Maateadusele on omane see, et uuritav objekt on tihti ligipääsmatu. Näiteks vahevöö kivimid, pilved atmosfääris jne. Raskemaks teeb asja ka see, et uuritavad objektid ei asu meist eemal mitte ainult kolmemõõtmelises ruumis, vaid ka ajas. Maateadlasi huvitab näiteks, missugune oli Maa atmosfääri koostis 4 miljardit aastat tagasi, kuidas tekkis Kuu, kuidas ja kus tekkis elu jne.

Maateadused võib klassifitseerida kuue suure alajaotuse alla:

• Teadusharud, mis tegelevad vee ja õhuga, kas siis atmosfääris, maakoores või selle pinnal. Siia kuuluvad meteoroloogia, hüdroloogia, glatsioloogia, hüdrogeoloogia, okeanograafia, klimatoloogia jne.
• Tahke Maa koostist ja ehitust ning selle kujunemise seaduspärasusi uurivad teadusharud, kuhu kuuluvad mineraloogia, petroloogia, sedimentoloogia, geotektoonika, struktuurigeoloogia, geokeemia, geofüüsika jne.
• Maa pinnavormide ning nende tekke uurimise, kirjeldamise ning klassifitseerimisega tegeleb geomorfoloogia.
• Maa ajaloo ja arenguga seotud teadusharud, nagu paleontoloogia, stratigraafia, geokronoloogia jne.
• Maateaduste rakendused, mis on seotud inimkonna praktiliste vajaduste rahuldamisega. Siia kuuluvad maavarade otsimine, ehitusgeoloogia, vulkaanipursete ning ilma ennustamine, agronoomia jne.
• Teadused, mis ei uuri otseselt Maad, vaid teisi planeete, kasutades selleks Maa uurimiseks väljatöötatud meetodeid, nimetatakse samuti maateadusteks. Kuu, Marsi, Veenuse ja teiste Maa-lähedaste taevakehade uurimine kuulub planetoloogia valdkonda.

Sellest loetelust ilmneb, et maateadus on väga laia haardega teadusharude rühm, mis tegeleb nii fundamentaalsete kui ka rakenduslike küsimustega. Maateaduslikud teadusharud toetuvad füüsikale, keemiale, matemaatikale ning on kohati tihedalt põimunud bioloogiaga.