Allikas: Vikipeedia

Lisainfot Vikipeediast otsimise kohta vaata leheküljelt Vikipeedia:Otsimine.

Showing below results 1 - 475 of 475

Näita (eelmised 5000) (järgmised 5000) (20 | 50 | 100 | 250 | 500).

• Matemaatika
  ... i osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende [[element (matemaatika)|elementide]] seostele ja omadustele. ... el ja võrdlemisel, kusjuures on jäetud kõrvale kõik need omadused, mis matemaatika seisukohast pole olulised. Näiteks arv 5 pole seoses ühegi tegeliku hulg ...
  11 KB (1341 words) - 23. november 2008, kell 20:01
• Funktsioon (matemaatika)
  {{See artikkel|räägib funktsiooni mõistest matemaatikas. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Funktsioon]].}} ... inaarne seos]] ([[vastavus]]), mis seob ühe [[hulk|hulga]] iga [[element (matemaatika)|elemendi]] üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulk ...
  20 KB (2886 words) - 30. november 2008, kell 09:16
• Element (matemaatika)
  '''Elemendiks''' nimetatakse [[matemaatika]]s: #[[jada]] [[liige (matemaatika)|liikmeid]],
  1 KB (140 words) - 6. juuli 2008, kell 10:30
• Diskreetne matemaatika
  ... reetne matemaatika''' ehk '''lõplik matemaatika''' on õppeaine [[rakendusmatemaatika]] ja [[informaatika]] erialadel, mis koondab põhiliselt diskreetsete ja l ... Tinglikult nimetatakse '''diskreetseks matemaatikaks''' ka matemaatika uurimisvaldkondi, kus vaadeldakse struktuure [[lõplik hulk|lõplikel]] ja ...
  4 KB (462 words) - 1. oktoober 2008, kell 04:02
• Tõus (matemaatika)
  ... rdinaatide alguspunkt]]i [[intsidentsus|läbiva]] sirge mis tahes [[Punkt (matemaatika)|punkt]]i [[ordinaat|ordinaadi]] ja [[abstsiss]]i ([[konstant]]ne) [[jagat ... ... suva mingi punkti mingis [[ümbrus]]es on see [[joon]] mingi [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i [[graafik]] ning sellel joonel on selles punktis [[puutuja] ...
  934 B (130 words) - 19. november 2006, kell 05:02
• Klass (matemaatika)
  ... heselt määratleda [[omadus]]e kaudu, mis on kõikidele klassi [[element (matemaatika)|element]]idele ühine. [[Kategooria:Matemaatika]]
  2 KB (357 words) - 29. november 2008, kell 22:40
• Alus (matemaatika)
  Sõna "'''alus'''" on [[matemaatika]]s kasutusel mitmes tähenduses. [[Kategooria:Matemaatika]]
  966 B (122 words) - 23. aprill 2007, kell 09:59
• Matemaatika mõisteid
  ''Siin on loetletud [[matemaatika]] mõisteid. ... s]] – [[arvutuslaud]] - [[arvutusseade]] - [[assotsiatiivsus]] - [[aste (matemaatika)|aste]] - [[astendamine]] - [[avaldis]]
  7 KB (844 words) - 26. november 2008, kell 18:01
• Korpus (matemaatika)
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  4 KB (534 words) - 25. juuni 2006, kell 08:53
• Astendamine
  ... '''astme aluseks'''. Astendamise [[Pöördtehe|pöördtehted]] on [[Juur (matemaatika)|juurimine]] ja [[Logaritm|logaritmimine]]. * [[Juur (matemaatika)]]
  3 KB (373 words) - 24. november 2008, kell 11:12
• Samasus (matemaatika)
  '''Samasuseks''' nimetatakse [[matemaatika]]s tõest arv[[võrdus]]t ja [[muutuja]]id sisaldavat võrdust, mis osutub ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  718 B (72 words) - 23. november 2008, kell 08:42
• Võre (matemaatika)
  '''Võre''' on [[matemaatika]]s [[osaliselt järjestatud hulk]], milles igal ''[[lõplik hulk|lõpliku ... ... tehe|binaarse tehtega]] ^ ja v, nii et hulga ''L'' mis tahes [[element (matemaatika)|elementide]] ''a'', ''b'' ja ''c'' korral
  4 KB (571 words) - 11. september 2008, kell 03:33
• Tuletis (matemaatika)
  [[Funktsioon (matemaatika)|Funktsioon]]i '''tuletis''' on [[matemaatiline analüüs|matemaatilise an ... ... lise analüüsi tähenduses; mõiste ''tuletis'' tähenduste kohta teistes matemaatika harudes vaata alajaotust [[#Üldistusi|Üldistusi]].
  9 KB (1282 words) - 23. august 2008, kell 13:11
• Rühm (matemaatika)
  '''Rühmaks''' (füüsikud on kasutanud ka terminit "grupp") nimetatakse [[matemaatika]]s [[hulk]]a koos sellel defineeritud [[assotsiatiivsus|assotsiatiivse]] [ ... ... kas muuhulgas selleks, et üldistada [[arvutamine|arvutamist]] [[elementaarmatemaatika]]st tuntud [[arv]]udega, näiteks arvude [[liitmine|liitmist]] (ja [[lahut ...
  7 KB (1010 words) - 10. november 2008, kell 12:53
• Ruum (matemaatika)
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  998 B (145 words) - 5. november 2007, kell 05:36
• Võimsus (matemaatika)
  '''Võimsus''' on [[hulgateooria]]s [[hulk|hulga]] [[element (matemaatika)|element]]ide arvu mõistet üldistav mõiste, mis on rakendatav ka [[lõp ... Kui hulk ''A'' on hulgaga ''B'' võrdvõimas, siis ka [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i ''f'' [[pöördfunktsioon]] on bijektsioon, seega on ka hul ...
  6 KB (915 words) - 7. juuli 2008, kell 13:01
• Portaal:Matemaatika
  {{:Portaal:Matemaatika/Sissejuhatus}} ... font-weight:bold; padding:5px; border-bottom:1px solid #CD661D;">Teemasid matemaatikast</div>
  5 KB (610 words) - 17. august 2008, kell 22:13
• Portaal:Matemaatika/Sissejuhatus
  {{Portaalikast | pealkiri=Matemaatikaportaal |muuda-lehte=Portaal:Matemaatika/Sissejuhatus
  2 KB (206 words) - 13. oktoober 2008, kell 05:03
• Portaal:Matemaatika/Mõisted
  ... [[Thalese teoreem]] – [[tippnurgad]] – [[trapetsoid]] – [[tuletis (matemaatika)|tuletis]] – [[tõenäosusteooria]] – [[täielik järjestus]] – [[un ... Vaata ka: [[Matemaatika mõisteid]]
  3 KB (236 words) - 25. juuli 2008, kell 10:19
• Punkt (matemaatika)
  ... dilise ruumi]] [[element (matemaatika)|element]]i. Üldisemalt nimetatakse matemaatikas '''punktiks''' mõne üldisemalt mõistetud ruumi (mida tavaliselt saab v ...
  2 KB (183 words) - 18. august 2008, kell 07:05
• Operaator (matemaatika)
  ... 'Operaator''' on matemaatikas teatavat liiki [[kujutus]] ehk [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]. Tegu ei ole rangelt määratletud matemaatilise mõistega. ... * [[Funktsioon (matemaatika)|Funktsioon]]
  643 B (74 words) - 18. aprill 2008, kell 07:07
• Portaal:Matemaatika/Mida teha
  [[Argument (matemaatika)]], [[Korpus (matemaatika)]],
  2 KB (225 words) - 24. juuli 2008, kell 21:57
• Ühend (matemaatika)
  [[Hulk]]ade ''A'' ja ''B'' '''ühendiks''' ehk '''summaks''' nimetatakse matemaatikas hulka ''A'' ∪ ''B'', mille elementideks on parajasti kõik hulga ''A'' ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  2 KB (174 words) - 16. august 2008, kell 15:08
• Portaal:Matemaatika/Valitud artikkel
  ... a, et hulga all mõistetakse objektide ([[hulgateooria]] keeles [[element (matemaatika)|element]]ide) kogumit (sõltumata objektide arvust). ... aliselt füüsiliste esemete kogumid: linnuparv, klassitäis õpilasi jne. Matemaatikas on hulkade elemendid siiski [[matemaatiline objekt|matemaatilised objekti ...
  1 KB (204 words) - 1. september 2008, kell 16:43
• Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond
  ... rmaatikateaduskond''' on [[Tartu Ülikool]]i [[teaduskond]], mis tegeleb [[matemaatika]] ja [[informaatika]] õpetamisega ning uurimistööga nendes valdkondades ... ... Tartu Riikliku Ülikooli Füüsika-Matemaatikateaduskonna]] lahutamisel '''Matemaatikateaduskonnaks''' ja [[Tartu Ülikooli füüsikateaduskond|Füüsikateadusko ...
  713 B (67 words) - 21. september 2005, kell 08:48
• Sündmus (matemaatika)
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  314 B (47 words) - 2. aprill 2008, kell 18:08
• Logitsism
  ... äiesti [[rangus|ranged]] [[matemaatika alused|alused]] ja tagaks ühtlasi matemaatika [[meetod]]ite [[usaldatavus]]e. ... aatika)|formalism]]i ja [[intuitivism]]i kõrval üks [[matemaatika alused|matemaatika aluste]] alaste uuringute põhisuundi [[20. sajand]]i alguskümnenditel.
  8 KB (1013 words) - 28. september 2008, kell 14:35
• Graafiteooria
  '''Graafiteooria''' on [[matemaatika]] haru, mille uurimisobjektiks on [[graaf]]. See on defineeritud kui moodu ... Mõned peavad graafiteooriat [[matemaatika]] osaks, mille eripäraks olevat objektide geomeetriline käsitlemine<ref> ...
  16 KB (2029 words) - 18. november 2008, kell 20:25
• Arv
  ''Käesolev artikkel tegeleb arvu mõistega matemaatikas. Lingvistilise arvumõiste kohta vaata artiklit [[Arv (keeleteadus)]].'' ... ikult ainult [[kompleksarvude korpus]]e <math>\mathbb{C}</math> [[element (matemaatika)|elemente]].
  5 KB (655 words) - 11. september 2008, kell 03:17
• Hulk
  {{See artikkel| on matemaatika mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Hulk (täpsustus)]] ... ... a, et hulga all mõistetakse objektide ([[hulgateooria]] keeles [[element (matemaatika)|element]]ide) kogumit (sõltumata objektide arvust).
  12 KB (1750 words) - 4. november 2008, kell 12:02
• Matemaatiline loogika
  ... tika]] haru, mis uurib matemaatilisi [[tõestus]]i ja [[matemaatika alused|matemaatika aluseid]]. [[Category:Matemaatika]]
  2 KB (129 words) - 5. november 2008, kell 18:41
• Topoloogiline ruum
  '''Topoloogiline ruum''' on [[matemaatika]] üks põhimõisteid, [[eukleidiline ruum|eukleidilise ruumi]] ja [[meetr ... ... ka haru [[üldine topoloogia]]. Seda mõistet kasutatakse paljudes teistes matemaatika harudes.
  9 KB (1279 words) - 12. november 2008, kell 23:12
• Portaal:Matemaatika/Tsitaat
  | '''Tsitaat'''<br/><hr/>""Ilmne" on matemaatikas kõige ohtlikum sõna."<br/> <noinclude>[[Kategooria:Matemaatikaportaal]]</noinclude>
  1005 B (137 words) - 24. juuli 2008, kell 20:59
• Portaal:Matemaatika/Matemaatikud
  <noinclude>[[Kategooria:Matemaatikaportaal]]</noinclude>
  1 KB (130 words) - 29. juuli 2008, kell 17:51
• Portaal:Matemaatika/Teemad
  ... aradoks]] – [[Täielik järjestus]] – [[Venni diagramm]] – [[Ühend (matemaatika)|Ühend]] </small><noinclude>[[Kategooria:Matemaatikaportaal]]</noinclude>
  1 KB (133 words) - 30. juuli 2008, kell 00:39
• Nicolas Bourbaki
  ... saldaks kõiki matemaatikas 20. saj. aset leidnud edusamme. Nii sai alguse matemaatikaühing, mis tegi koostööd Bourbaki varjunime all. ... Jean Deslarte ja Andre Weil. Andre Weil oli universaalne, meister kõigis matemaatika valdkondades. Tema andam erinevates valdkondades, nagu harmooniline analü ...
  7 KB (927 words) - 30. november 2008, kell 15:42
• Mõõde
  ''See artikkel räägib matemaatika mõistest; üksikmõõtmise kohta vaata artiklit [[mõõde (metroloogia)]] ... ihtsamal juhul [[Koordinaadid|koordinaatide]] arv, mis on vajalik [[punkt (matemaatika)|punkti]] asukoha määramiseks selles ruumis. Keerukamatel juhtudel on ka ...
  1 KB (142 words) - 27. juuni 2008, kell 09:12
• Viktor Kingissepp
  ... e gümnaasium]]is. Kingissepp oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid [[matemaatika]] ja keeled.{{lisa viide}} [[1906]] astus ta [[Peterburi Ülikool]]i füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Kingissepp kuulus Venemaa Sotsiaaldemo ...
  11 KB (1453 words) - 16. november 2008, kell 18:37
• Solomon Marcus
  ... ündinud [[1. märts]]il 1925 [[Rumeenia]]s [[Bacău]]s) on [[Rumeenia]] [[Matemaatika|matemaatik]], [[arvutiteadus|arvutiteadlane]], [[keeleteadus|keeleteadlane ... ... olis [[Bacău]]s. Lõpetas keskkooli 1944. Õppis [[Bukaresti ülikool]]is matemaatikat 1945–1949 ning lõpetas ülikooli kiitusega.
  1 KB (142 words) - 2. märts 2008, kell 19:52
• Konstruktivism
  ... suund, vaata [[intuitsionism]], [[dialoogiline loogika]], [[konstruktiivne matemaatika]]
  1 KB (97 words) - 24. november 2008, kell 16:08
• Suurus
  ... [[loodusteadus]]es tavaliselt [[muutuja]]t, mille mõeldavad [[väärtus (matemaatika)|väärtused]] on viidavad [[üksühene vastavus|üksühesesse vastavusse ... ... mis tahes hulk. Sel juhul saab konstantset suurust vaadelda ühe[[element (matemaatika)|elemendilise]] piirkonnaga suurusena.
  3 KB (345 words) - 14. mai 2008, kell 21:49
• Aritmeetika
  '''Aritmeetika''' on [[matemaatika]] haru, mis uurib [[täisarv|täis]]- ja [[ratsionaalarvud]]e ja nendega s ... [[Category:Matemaatika]]
  2 KB (155 words) - 27. november 2008, kell 08:30
• Algebra
  ''Selles artiklis räägitakse matemaatika harust, sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[algebra (täpsus ... '''Algebra''' on [[matemaatika]] haru, mis uurib [[tehe|tehteid]] (enamasti [[algebraline tehe|algebralis ...
  3 KB (268 words) - 25. november 2008, kell 01:01
• Otsekorrutis
  '''Otsekorrutis''' defineeritakse [[matemaatika]]s kahe teatud liiki objekti jaoks teatava kolmanda sama liiki objektina. ... ... lk, mille esimene [[liige (matemaatika)|liige]] on hulga ''X'' [[element (matemaatika)|element]] ja teine liige on hulga ''Y'' element.
  3 KB (472 words) - 11. september 2008, kell 03:32
• Sümbolloogika
  ... uringud on muutnud tänapäeva [[formaalloogika|formaalse loogika]] üpris matemaatikasarnaseks. [[Category:Matemaatika]]
  635 B (73 words) - 17. veebruar 2005, kell 22:59
• Reaalteadused
  ... aduste all [[loodusteadused|loodusteadusi]], mõnikord ka loodusteadusi ja matemaatikat. ... tele]] (ehk [[ideaalteadused|ideaalteadustele]]; näiteks [[loogika]] ja [[matemaatika]]), mis töötavad välja ning kirjutavad ette mõtlemise vorme ja tunnetu ...
  2 KB (192 words) - 25. september 2006, kell 19:21
• Liitfunktsioon
  ... k [[funktsioon]]ide ehk [[kujutus]]te '''kompositsiooniks''' nimetatakse [[matemaatika]]s funktsiooni, mis saadakse kahe funktsiooni ''järjest rakendamisel''. ... he suuruse põhjal teise suuruse leidmiseks (vaata artiklit [[Funktsioon (matemaatika)]]).
  8 KB (1196 words) - 1. veebruar 2007, kell 00:29
• David Hilbert
  ... 19.]] ja [[20. sajand]]i tähtsamaks matemaatikuks. Ta töötas paljudes [[matemaatika]] valdkondades, sealhulgas [[arvuteooria]], [[algebraline geomeetria]] ja ... Aastal [[1900]] esitas ta nimekirja 23 matemaatika tähtsamast probleemist, mille lahendamine jääb 20. sajandi matemaatikut ...
  2 KB (233 words) - 1. november 2008, kell 11:14
• Thales
  ... kindlasti oli ta tuttav [[vanaegiptuse mütoloogia]], [[astronoomia]] ja [[matemaatika]]ga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma [[müt ... ... õesti teadis [[päikesevarjutus]]e õiget põhjust, ei saanud ta oma napi matemaatika abil seda välja arvutada. Pigem tutvus ta [[Egiptus]]e-reisil babüloonia ...
  74 KB (11453 words) - 6. oktoober 2008, kell 02:12
• Määramatus
  ''See artikkel on määramatusest loogikas ja matemaatikas; määramatuse kohta õigusteoorias vaata [[määramatus (õigusteadus)]] ... '''Määramatus''' on [[loogika]]s või [[matemaatika]]s küsimuse teadaolev vastus, mille tegelikku vastust ei suudeta leida. [ ...
  4 KB (584 words) - 4. august 2006, kell 05:01
• Scarlett Thomas
  ... nevates Inglismaa kõrgkoolides. Üheks tema huvialaks on [[matemaatika]]; matemaatika, [[füüsika]], [[krüptograafia]] ja [[filosoofia]] alaseid ekskursse on ...
  1 KB (136 words) - 11. juuni 2008, kell 15:16
• Matemaatik
  '''Matemaatik''' on [[teadlane]], kes lahendab [[matemaatika]] probleeme. [[Kategooria:Matemaatika]]
  101 B (9 words) - 29. juuli 2008, kell 17:24
• Operand
  {{See artikkel| räägib matemaatika mõistest; masinakäsu osa kohta vaata artiklit [[Aadressiväli (operand)] ... '''Operand''' on [[matemaatika]]s [[element (matemaatika)|element]], millega sooritatakse [[tehe]]t.
  479 B (55 words) - 18. september 2008, kell 14:25
• Formalism
  ... li [[matemaatika alused|matemaatika aluste]] suund, mis seadis eesmärgiks matemaatika [[aksiomaatika]]te [[täielikkus]]e ja [[mittevastuolulisus]]e [[tõestus| ...
  2 KB (315 words) - 1. august 2007, kell 17:16
• Kombinatoorika
  '''Kombinatoorika''' on [[diskreetne matemaatika|diskreetse matemaatika]] osa, mis uurib meetodeid niisuguste ülesannete lahendamiseks, mis seost ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  2 KB (158 words) - 25. november 2008, kell 12:04
• Loogika
  ... ud on muutnud tänapäeva [[formaalne loogika|formaalse loogika]] üpris [[matemaatika]]sarnaseks.
  7 KB (1013 words) - 20. november 2008, kell 16:22
• Blaise Pascal
  ... Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. Igasugune matemaatika pidi ootama. Poiss näitas üles erakordset andekust, kuid tema tervis oli ... ... kade summa võrdub kahe [[täisnurk|täisnurgaga]]), andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "[[Elemendid]]". Blaise luges selle ...
  16 KB (2089 words) - 22. oktoober 2008, kell 12:25
• Bertrand Russell
  ... [Trinity College (Cambridge)|Trinity College]]<nowiki>'is</nowiki> algul [[matemaatika]]t ning seejärel filosoofiat. [[1895]] valiti ta oma kolledži kolleegium ... ... as ta oma esimese olulise raamatu "''[[The Principles of Mathematics]]''" (Matemaatika printsiibid) ning asus koos oma sõbra [[Alfred North Whitehead]]iga Peano ...
  26 KB (3416 words) - 8. november 2008, kell 01:09
• Portaal:Matemaatika/Valitud pilt
  Mandelbroti fraktaal on [[hulk]] [[Punkt (matemaatika)|punktidest]], mis moodustavad keeruka [[tasapind|tasapinna]]; äärejoone ... <noinclude>[[Kategooria:Matemaatikaportaal]]</noinclude>
  500 B (59 words) - 9. september 2008, kell 22:00
• Juhan Ross
  Füüsika-matemaatika kandidaat 1957, väitekirja "Maapinna lühilainelise kiirguse mõõtmise p ... Füüsika-matemaatika doktor optikas 1971, väitekirja "Taimkatte optiliste omaduste seos selle ...
  5 KB (574 words) - 9. september 2008, kell 08:26
• Funktsioon
  *[[Funktsioon (matemaatika)]]
  1 KB (125 words) - 10. aprill 2008, kell 09:38
• Muutuja
  [[Matemaatika]]s ja [[arvutiteadus]]es saadakse sõnast erinevalt aru. == Matemaatika ==
  3 KB (346 words) - 14. oktoober 2008, kell 12:37
• Elektroonika
  ... i [[teadus|teaduse]] (näiteks [[füüsika]], [[bioloogia]], [[keemia]], [[matemaatika]]) kui ka [[tehnika]] (näiteks [[automaatika]], [[arvutustehnik]]a, [[ele ...
  3 KB (289 words) - 2. november 2008, kell 17:56
• Geomeetria
  '''Geomeetria''' on [[matemaatika]] haru, mis tegeleb [[ruumisuhted|ruumisuhetega]]. Geomeetrias vaadeltakse ...
  3 KB (300 words) - 2. detsember 2008, kell 19:04
• Võimsus
  ... üüsikalisest suurusest; hulga võimsuse kohta vaata artiklit [[Võimsus (matemaatika)]]''
  3 KB (460 words) - 29. september 2008, kell 11:09
• Konstant
  ... temaatika]]s fikseeritud, kuigi mitte tingimata määratletud [[väärtus (matemaatika)|väärtus]]. ... seoses ühe või mitme [[muutuja]] [[funktsioon]]idega. Nende [[argument (matemaatika)|argumentideks]] on muutujad. Neid argumente, nagu ka teisi muutujaid, tä ...
  2 KB (323 words) - 15. november 2008, kell 21:34
• Hüperbool
  ''See artikkel räägib joonest matemaatikas; kirjandusliku kujundi kohta vaata artiklit [[Hüperbool (kirjandus)]]'' Hüperbool on [[matemaatika]]s [[funktsioon]]i <math>y = \frac {a}{x}</math> ehk [[hüperboolfunktsioo ...
  2 KB (244 words) - 25. november 2008, kell 06:28
• Jagatis
  ... '''suhe''' on [[matemaatika]]s [[Jagamine|jagamis]][[tehe|tehte]] [[tulem (matemaatika)|tulem]]. [[Kategooria:Matemaatika]]
  1 KB (114 words) - 20. august 2008, kell 16:23
• Lõpmatus
  ... ühtedel [[lõpmatu hulk|lõpmatutel]] [[hulk]]adel on suurem [[võimsus (matemaatika)|võimsus]] kui teistel. [[Georg Cantor]] rajas [[transfiniitne arv|transf ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  2 KB (277 words) - 1. november 2008, kell 10:52
• Alus
  *[[Alus (matemaatika)]]
  487 B (66 words) - 15. mai 2008, kell 16:48
• Nāgārdžuna
  ... džunale pandi alus uuele [[loogika]]le ja mõtteviisile [[mahajaana]]s. [[Matemaatika]] sai tänu tühjuse (''[[śūnyatā]]'') õpetusele abiks endale sellise ...
  13 KB (1970 words) - 9. november 2008, kell 10:42
• Paul Viiding
  Lõpetas [[1930]] [[Tartu Ülikool]]i [[matemaatika]] alal.
  1 KB (148 words) - 1. oktoober 2008, kell 13:09
• Charles Sanders Peirce
  ... astu märgatavalt kasvanud. Tal olid uudsed ideed paljudel aladel, eriti [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[filosoofia]]s. ... s Sanders Peirce'i vanemad olid [[Harvardi Ülikool]]i [[astronoomia]]- ja matemaatika[[professor]] [[Benjamin Peirce]] ja Sarah Peirce.
  2 KB (240 words) - 1. november 2008, kell 05:57
• Aprioorne teadmine
  Kõige sagedamini omistatakse aprioorse teadmise staatust [[loogika]] ja [[matemaatika]] teoreemidele, sest need räägivad [[abstraktne objekt|abstraktsetest ob ...
  1 KB (160 words) - 31. märts 2005, kell 21:34
• Loogiline empirism
  ... sisutühjade teadmistega. Aprioorseks teadmiseks peetakse [[loogika]] ja [[matemaatika]] tõdede teadmist.
  1 KB (154 words) - 22. november 2008, kell 23:12
• N-korteež
  ... eež''' ehk '''järjestatud ennik''' ([[inglise keel]]es ''n-tuple'') on [[matemaatika]]s objektide [[lõplik jada]] ([[indekseeritud hulk|indekseeritud hulga]] ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  3 KB (389 words) - 15. oktoober 2008, kell 12:02
• Tühi hulk
  ... (ka ''tühihulk'') on [[matemaatika]]s [[hulk]], millel ei ole [[element (matemaatika)|element]]e. * Mis tahes hulga ''A'' korral võrdub hulga ''A'' [[ühend (matemaatika)|ühend]] tühja hulgaga ''A'':
  9 KB (1416 words) - 16. august 2008, kell 10:47
• Tõenäosusteooria
  '''Tõenäosusteooria''' on teadusharu, mis uurib juhuslikkust [[matemaatika]] vahendeid kasutades.
  6 KB (874 words) - 7. november 2008, kell 09:12
• Stephen Hawking
  ... ) on inglise füüsik. Ta sai [[1979]]. aastal [[Cambridge'i ülikool]]i [[matemaatika]][[professor]]iks - samal kohal oli kunagi olnud [[Isaac Newton]]. Hawking ...
  4 KB (416 words) - 27. november 2008, kell 14:04
• Aarsus
  ... ika)|funktsioon]]i või [[operaator (matemaatika)|operaator]]i [[argument (matemaatika)|argument]]ide arv. Et [[seos]]t saab vaadelda funktsioonina, mille [[väärtus (matemaatika)|väärtus]]teks on [[tõeväärtus]]ed, siis saab rääkida ka seose aars ...
  2 KB (231 words) - 13. september 2008, kell 20:18
• Ümbermõõt
  '''Ümbermõõt''' on [[matemaatika]]s [[pind|pinna]] [[äär]]e [[pikkus]] [[tasand]]il R². [[Category:Matemaatika]]
  1 KB (158 words) - 24. november 2008, kell 18:29
• Siinus
  {{See artikkel| räägib matemaatika mõistest; anatoomia mõiste kohta vaata artiklit [[Urge (õõnsus)]]}} '''Siinus''' ehk '''siinusfunktsioon''' (sümbol: '''sin''') on [[matemaatika]]s üks [[trigonomeetriline funktsioon|trigonomeetrilistest funktsioonides ...
  2 KB (200 words) - 20. september 2008, kell 23:00
• Seos
  ''n''-aarne '''seos''' ehk '''relatsioon''' (ka: suhe) on [[matemaatika]]s [[binaarne seos|binaarse seose]] üldistus. Binaarset seost esindavad n ... ... äärab üheselt ära ''n''-aarse predikaadi, mille väärtus [[argument (matemaatika)|argument]]ide ''x''₁, ..., ''x''_''n'' korral on [[t ...
  3 KB (374 words) - 16. november 2008, kell 04:11
• Tehe
  Kui ''n''=0, siis fikseerib tehe mingi [[element (matemaatika)|elemendi]] ''b'' hulgast ''B''. [[Category:Matemaatika]]
  733 B (94 words) - 11. september 2008, kell 03:26
• Ternaarne tehe
  ... ehe''' ehk '''ternaarne operatsioon''' ehk '''ternaarne operaator''' on [[matemaatika]]s [[tehe]] [[aarsus]]ega 3 ehk [[kolme muutuja fumktsioon]]. [[Category:Matemaatika]]
  1 KB (189 words) - 18. juuni 2007, kell 19:35
• Vikramašīla
  ... a körge taseme poolest sellistes teaduse valdkondades nagu astronoomia, [[matemaatika]] kui ka [[astroloogia]].
  2 KB (289 words) - 21. detsember 2006, kell 20:21
• Lineaarne järjestus
  ... jestus|osalist järjestust]], mille puhul hulga ''X'' mis tahes [[element (matemaatika)|element]]ide ''a'' ja ''b'' korral ''a''&le;''b'' või ''b''&le;''a''. [[Kategooria:Matemaatika]]
  282 B (39 words) - 8. jaanuar 2007, kell 20:47
• Järjestus
  '''Järjestuseks''' ehk '''järjestusseoseks''' nimetatakse [[matemaatika]]s teatavate omadustega [[binaarne seos|binaarset seost]]. Enamikus allika ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  705 B (89 words) - 31. august 2007, kell 14:19
• Numeroloogia
  Numeroloogia on kaasa aidanud [[matemaatika]] arengule selle varajasel etapil.
  2 KB (218 words) - 18. detsember 2007, kell 13:26
• Ühisosa
  ... e [[hulk|hulga]] <i>A</i> ja <i>B</i> '''ühisosa''' ehk '''lõige''' on [[matemaatika]]s hulk, mille elementideks on kõik need ja ainult need hulga ''A'' eleme ... * [[Ühend (matemaatika)|Ühend]]
  4 KB (689 words) - 28. juuli 2008, kell 17:20
• Binoom
  '''Binoom''' ehk '''kaksliige''' on [[matemaatika]]s kahe [[üksliige|üksliikme]] [[algebraline summa|algebralise summana]] ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  420 B (46 words) - 29. juuli 2008, kell 10:14
• John Maxwell Coetzee
  ... ik)|Worcester]]is. Ta õppis [[Kaplinna ülikool]]is ning lõpetas selle [[matemaatika]] ([[bakalaureus]]ekraad [[1961]]) ja inglise filoloogia (bakalaurusekraad ...
  7 KB (894 words) - 18. august 2008, kell 20:31
• Lev Landau
  ... astus 14-aastasena [[Bakuu ülikool]]i ning õppis korraga [[füüsika]]-[[matemaatika]] ja [[keemia]]teaduskonnas. 16-aastaselt läks ta üle [[Leningradi ülik ...
  3 KB (342 words) - 16. november 2008, kell 03:49
• Unaarne tehe
  '''Unaarne tehe''' ehk '''unaarne opetatsioon''' on [[matemaatika]]s ainult ühe [[operand]]iga [[algebraline tehe]]. [[Category:Matemaatika]]
  1 KB (109 words) - 8. november 2008, kell 04:45
• Skalaar
  '''Skalaaride''' all mõistetakse [[matemaatika]]s [[arv]]e (ja nende üldistusi) kui [[matemaatiline objekt|matemaatilisi ... ... [[vektorruum]]i juurde kuuluva [[korpus (matemaatika)|korpus]]e [[element (matemaatika)|element]], millega [[vektor]]eid saab korrutada ([[skalaariga korrutamine ...
  3 KB (384 words) - 13. november 2008, kell 15:42
• Täiend
  ... gitakse lauseliikmest; hulgateooria tehte kohta vaata artiklit [[Täiend (matemaatika)]]
  3 KB (431 words) - 8. jaanuar 2008, kell 18:53
• Pärisklass
  '''Pärisklass''' on [[matemaatika]]s [[klass (matemaatika)|klass]], mis ei ole [[hulk]]. [[Kategooria:Matemaatika]]
  131 B (16 words) - 3. september 2005, kell 19:18
• Neljamõõtmelisus
  '''Neljamõõtmelisus''' on [[matemaatika]]s [[ruum (matemaatika)|ruum]]i omadus, mis seisneb selles, et tema [[mõõde]] on 4. [[Kategooria:Matemaatika]]
  280 B (34 words) - 5. mai 2006, kell 08:06
• Algordinaat
  '''Algordinaadiks''' nimetatakse [[matemaatika]]s sirge ja y telje [[lõikepunkt]]i [[ordinaat]]i. Ehk teisisõnu algordi ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  199 B (29 words) - 19. november 2006, kell 04:31
• Tõusunurk
  '''Sirge tõusunurgaks''' nimetatakse [[matemaatika]]s [[nurk]]a x telje positiivse suuna ja [[sirge]] vahel. Nurk võetakse x ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  216 B (27 words) - 19. november 2006, kell 05:07
• Andongi Riiklik Ülikool
  ... 1980]]. aastal lisati [[inglise keel|inglisekeelse]] hariduse osakond ja [[matemaatika]] osakond.
  2 KB (179 words) - 30. juuni 2007, kell 12:17
• Olümpiaad (võistlus)
  *[[Matemaatikaolümpiaad|Matemaatika]]
  1 KB (169 words) - 14. aprill 2008, kell 12:01
• Alain Badiou
  ... ja sündmus" ("[[L'être et l'événement]]", 1988) arendab ta teesi, et [[matemaatika]] on [[ontoloogia]].
  927 B (116 words) - 15. november 2008, kell 20:52
• Nikolai Bervi
  [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1896]]–[[1898]], eriala puhas [[matemaatika]].
  445 B (45 words) - 5. november 2008, kell 14:26
• Vissarion Aleksejev
  ... ]i professor [[1895]]–[[1918]] ja eradotsent [[1921]]–[[1940]] puhta [[matemaatika]] alal ning prorektor [[1908]]–[[1909]] ja rektor ajavahemikus [[1909] ...
  745 B (57 words) - 20. november 2008, kell 21:03
• Portaal:Astronoomia/Sissejuhatus
  ... iarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud [[arvutusmatemaatika]] ja [[andmetöötlus]]e arengu oluliseks motiiviks. ... mendid ja meetodid on tihedalt seotud ka [[tehnika]], [[kosmonautika]] ja matemaatikaga ([[mõõteriist]]ad, [[satelliiditehnika]], [[taevakeha]]de [[trajektoor ...
  2 KB (185 words) - 8. august 2008, kell 23:39
• Meetriline ruum
  ... eetrika]] – [[funktsioon]], mis seab selle hulga igale kahele [[element (matemaatika)|elemendile]] ehk [[punkt]]ile vastavusse [[reaalarv]]u, mida tõlgendata ... [[Category:Matemaatika]]
  3 KB (429 words) - 15. august 2008, kell 00:05
• Hüdrograafia
  ... ruga, nagu [[geodeesia]], [[topograafia]], [[geoloogia]], [[bioloogia]], [[matemaatika]] jt.
  1014 B (107 words) - 18. august 2008, kell 23:24
• Portaal:Teadus
  • '''[[Matemaatika]]''' • (''[[geomeetria]] [[kaoseteooria]] [[mänguteooria]] [[katastroof ...
  5 KB (543 words) - 2. september 2008, kell 10:17
• Trigonomeetria
  ... on [[kolmnurk|kolmnurga]] [[külg]]ede ja [[nurk]]ade seoseid käsitlev [[matemaatika]] osa.
  230 B (24 words) - 20. september 2008, kell 23:06
• Portaal:Täppisteadused/Teemad
  ... ine geomeetria]], [[analüütiline geomeetria]], [[arvuteooria]], [[arvutusmatemaatika]], [[diferentsiaalgeomeetria]], [[diferentsiaalvõrrandite teooria]], [[fu ...
  1 KB (116 words) - 20. september 2008, kell 22:14
• Gödel, Escher, Bach
  Samuti uurib Hofstadter erinevaid paradokse nii [[matemaatika]]s kui idamaade mõistujuttudes. [[Kategooria:Matemaatika]]
  3 KB (400 words) - 20. september 2008, kell 22:47
• Kindlustusmatemaatika
  '''Kindlustusmatemaatika''' on distsipliin, mis rakendab [[matemaatika]] ja [[statistika]] meetodeid [[rahandus]]es ja [[kindlustus]]es, eelkõig ...
  501 B (47 words) - 2. detsember 2008, kell 16:41
• Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
  ... mnaasiumi kui ametliku kooli. 1922. aastal asus kooli juhtima 35 aastane [[matemaatika]]pedagoog [[Juhan Sütt]]. Juba 1. augustil 1924. aastal arvati kool vabar ... ... lmistusrühm ning kehtestati puhkepäeviti kohustuslikud konsultatsioonid (matemaatika, vene keel, võõrkeel). 1947. aastal avati Tartus vene õppekeelega töö ...
  4 KB (574 words) - 29. september 2008, kell 20:59
• Ruutjuur
  '''Ruutjuureks''' nimetatakse [[matemaatika]]s arvu, mille [[ruut (algebra)|ruut]] on antud arv. [[Kategooria:Matemaatika]]
  1 KB (167 words) - 11. november 2008, kell 22:25
• Katkevus
  *[[Katkevus (matemaatika)]], matemaatilise funktsiooni omadus
  288 B (31 words) - 22. september 2007, kell 17:55
• Friedrich Heinrich Schur
  ... rliini Ülikoolis. Töötas [[Tartu Ülikool]]is [[puhas matemaatika|puhta matemaatika]] professorina 1888-1892. Oli professor 1892-1897 Aachenis, hiljem Karlsru ...
  611 B (60 words) - 6. november 2008, kell 22:01
• Portaal:Informaatika/Mida teha
  [[Korpus (matemaatika)]],
  2 KB (200 words) - 14. september 2008, kell 12:53
• Theodor Georg Andreas Molien
  ... zigi Ülikool]]is. Töötas [[Tartu Ülikool]]is [[puhas matemaatika|puhta matemaatika]] dotsendina 1885-1900, seejärel oli professor Tomskis.<ref>[http://hdl.h ...
  959 B (109 words) - 3. november 2008, kell 14:39
• Ühend
  * [[Ühend (matemaatika)]]
  74 B (7 words) - 14. märts 2005, kell 22:03
• Ümbrus
  ... kõige üldisemal kujul [[topoloogia]]s, kuid mida kasutatakse ka teistes matemaatika harudes, näiteks [[matemaatiline analüüs|matemaatilises analüüsis]]. ...
  5 KB (669 words) - 30. november 2008, kell 18:38
• Kadi Liis Saar
  ... adil [[Taiwan]]is pronksmedali ja kuuludes Eesti koondises rahvusvahelisel matemaatikavõistlusel "Balti tee" [[Kopenhaagen]]is saavutas ta 4. koha. ... lti keemiaolümpiaadil [[Vilnius]]es. Sügisel osales taas rahvusvahelisel matemaatikavõistlusel "Balti tee" Gdanskis Poolas, kus saavutati võistkondlik 11.koh ...
  13 KB (1750 words) - 29. november 2008, kell 10:40
• Aristoxenos
  ... etõttu on Aristoxenose muusikateooria vahetult enne Eukleidest rakendatud matemaatika poolest klaasikalise antiigi varaseimaks musternäiteks. ... oon ning võrduse oktav=6 tooni. Need teoreemid näitavad aga vaid antiigi matemaatika hetketasemel pütagoorlik-akustilise seisukoha kokkusobimatust empiirilis- ...
  13 KB (1721 words) - 3. oktoober 2008, kell 04:12
• Ludwig Wittgenstein
  ... eamiselt [[keelefilosoofia]], [[loogika]] aluste, [[vaimufilosoofia]] ja [[matemaatikafilosoofia]] alal ning andis suure panuse [[loogika]], [[keel (keeleteadus) ... ... [[matemaatika]] õppimist. Nii hakkas ta tundma huvi [[matemaatika alused|matemaatika aluste]] vastu, eriti pärast [[Bertrand Russell]]i raamatu ''[[Principles ...
  21 KB (2848 words) - 3. november 2008, kell 08:38
• Chonnami Riiklik Ülikool
  ** matemaatika didaktika osakond; ** matemaatika ja statistika osakond;
  5 KB (483 words) - 24. jaanuar 2008, kell 16:19
• Tartu Observatoorium
  ... ist [[Eesti Teaduste Akadeemia|Teaduste Akadeemiasse]] kuuluv [[Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut]]. 9. oktoobril [[1952]] sai Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut uueks nimeks [[Füüsika ja Astronoomia Instituut]] ...
  4 KB (518 words) - 7. oktoober 2008, kell 21:43
• Giuseppe Piazzi
  ... Framcesco Jacquier]]i käe all ning huvitus kahe viimase juures õppides [[matemaatika]]st ja [[astronoomia]]st. Tema teadusliku hariduse üksikasjad ei ole tead ... ... [[Ravenna]]sse, kus ta sai seal ''[[Collegio dei Nobili]]'' filosoofia ja matemaatika dotsendiks. Sinna jäi ta [[1779]]. aasta alguseni. Ta oli mõned kuud mun ...
  19 KB (2682 words) - 30. oktoober 2008, kell 14:55
• Archytas
  ... agoorlase [[Philolaos]]e õpilane. Hiljem õpetas ta [[Eudoxos Knidos]]ele matemaatikat. Archytasele on omistatud tekste, mis ilmselt pole ehtsad. Ta oli esimene ... ... ku filosoofiaga, toetades oma filosoofilised, poliitilised ja moraaliideed matemaatikale. Näiteks kirjutas ta:
  12 KB (1681 words) - 13. august 2008, kell 22:15
• Universaalalgebra
  ... tehted; [[universaalalgebrate teooria|universaalalgebra]] on ka neid uuriv matemaatika haru'' ... >A</var> hulka <var>A</var>, mida sageli tähistab [[sümbol]] [[argument (matemaatika)|argumendi]] ees, näiteks ~<var>x</var>. 2-aarset tehet ehk [[binaarne te ...
  12 KB (1731 words) - 30. november 2008, kell 06:26
• Galileo Galilei
  ... ingiga mees, kes lisaks [[muusik]]ale huvitus ka [[muusikateooria]]st ja [[matemaatika]]st ning avaldas koguni poleemilise raamatu uuemast muusikateooriast "Dial ... ... emaatika]]st. Ülikoolis hakkas ta nüüd käima meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengutel käima. Paraku ei nõustunud isa erialavahetusega ja [[1585]] lah ...
  18 KB (2470 words) - 28. november 2008, kell 16:47
• Gottlob Frege
  ... i Jenasse, kus ta sai [[matemaatika]]õppejõukoha. Aastal [[1879]] sai ta matemaatika[[dotsent|dotsendiks]], [[1896]] -[[professor]]iks. ... matemaatika alused|matemaatika aluste]] probleem. Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige [[aritmeetika]]) on taandatav [[loogika]]le (nn [[logitsism]]). ...
  4 KB (493 words) - 19. oktoober 2008, kell 11:25
• Esileht
  | width=1%| [[Pilt:Nuvola apps kalzium.svg|50px|Matemaatika ja loodusteadused]] | width=48% style="border-bottom: 1px dashed #AAAAAA;" | '''Matemaatika ja loodusteadused'''<br/>
  11 KB (1436 words) - 3. detsember 2008, kell 03:52
• Majandusteadus
  Majandusteaduse keeleks oli saanud matemaatika. Võrreldes 1990tel ilmunud kirjandust 40 aastat varem avaldatuga võib o ... ... suur osa seostub tihedalt teiste teadustega, nagu [[psühholoogia]] või [[matemaatika]]. Traditsiooniliselt jagatakse harud mikro- ja makroharudeks, kuid palju ...
  24 KB (3020 words) - 12. november 2008, kell 16:06
• Johannes Kepler
  Matemaatikas on üks integraalide arvutamise arvutusmeetod tema järgi nimetatud [[Kep ... ... iser|keiser]] [[Rudolf II (Saksa-Rooma keiser)|Rudolf II]] õuematemaatik, matemaatikaõpetaja [[Linz]]is ja [[Albrecht von Wallenstein]]i õueastroloog.
  39 KB (5308 words) - 28. oktoober 2008, kell 12:39
• Hugo Raudsaar
  *[[1950]] – [[TRÜ Matemaatika-Loodusteaduskond]] astronoomi kvalifikatsioon *[[1962]] – füüsika-matemaatikateaduste kandidaat
  2 KB (242 words) - 24. aprill 2007, kell 07:11
• Poolkera
  {{See artikkel| räägib matemaatika mõistest; geograafia mõiste kohta vaata artiklit [[Poolkera (geograafia) ... '''Poolkera''' on [[elementaargeomeetria]]s [[keha (matemaatika)|keha]], mis on piiratud [[poolsfäär]]i ja [[ring]]iga.
  391 B (48 words) - 14. august 2007, kell 13:05
• Väärtused
  ... iklit [[Väärtus]]; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit [[Väärtus (matemaatika)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Väärtus (täpsustus)]]}}
  568 B (88 words) - 12. november 2008, kell 10:09
• Valemivihik
  ... 4-formaadis ja spiraalköites kaustikud, mille sisekaantele olid trükitud matemaatika ja füüsika valemid. See idee käidi välja kahenädalase ajurünnaku tul ... ... Realister OÜ turule seitsme erineva aine Valemivihikud: [[füüsika]], [[matemaatika]], [[keemia]], [[eesti keel]], [[inglise keel]], [[saksa keel]] ja [[vene ...
  2 KB (299 words) - 10. november 2008, kell 18:30
• Borromeo rõngad
  Matemaatikas käsitletakse Borromeo rõngaid topoloogiliste ringidena, mis on üksteis ... *[[Topoloogia (matemaatika)]]
  2 KB (222 words) - 4. november 2008, kell 17:53
• Tallinna Kuristiku Gümnaasium
  ... klass, kus õpitakse vastavalt inglise keelt ja matemaatikat süvendatult (matemaatikas on üks tund nädalas ka rühmatund). Kui leidub soovijaid, on võimalik ... Matemaatika, füüsika, joonestamine, arvutiõpetus, majandusõpetus.
  4 KB (493 words) - 23. veebruar 2008, kell 09:46
• Karnaugh' kaart
  [[Kategooria:Matemaatika]] [[Kategooria:Diskreetne matemaatika]]
  5 KB (621 words) - 11. märts 2008, kell 20:20
• Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond
  ... 1961]] likvideeriti senine matemaatika-loodusteaduskond ja avati füüsika-matemaatika ning bioloogia-geograafiateaduskond 6 kateedriga (geograafia kateeder, geo ...
  4 KB (436 words) - 15. märts 2008, kell 21:25
• Diferentsiaal
  ''See artikkel räägib matemaatika mõistest; mehhanismi kohta vaata artiklit [[Diferentsiaal (ülekanne)]] ... mis avaldub [[korrutis]]ena, mille [[tegur]]id on funktsiooni [[tuletis (matemaatika)|tuletis]] kohal ''x'' ja [[argumendi muut]]:
  1 KB (120 words) - 6. aprill 2008, kell 16:59
• Dispersioon
  ''Siin on räägitud matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata [[Dispersioon (füüsika)]].'' [[Kategooria:Matemaatika]]
  2 KB (255 words) - 29. oktoober 2008, kell 15:52
• Bill Kaulitz
  * Vastumeelt õppeained: Matemaatika, prantsuse keel ja füüsika. ... kulmu- ja keeleneet Lemmiktund koolis: Kunst Tunnid mis ei meeldi, koolis: matemaatika, prantuse keel ja füüsika Lemmikbänd: Green day Lemmiklugu: Boulevard O ...
  8 KB (1131 words) - 19. november 2008, kell 09:00
• Loogilis-filosoofiline traktaat
  6.2 Matemaatika on loogiline meetod.<br> Matemaatika laused on võrdused, seega näivlaused.
  8 KB (1032 words) - 5. november 2008, kell 14:12
• Stalini preemia
  ... usid anti välja indiviididele kord aastas. Autasu võis teenida teaduses, matemaatikas, kirjanduses, kunstis ja arhitektuuris, mis kõik olid arendanud Nõukogu ... *[[Sergei Sobolev]]: matemaatika
  18 KB (2133 words) - 4. juuli 2008, kell 21:25
• Hjalmar Mäe
  ... linnas, 1921 kosmograafia lektorina [[Tallinna kolledž]]is, 1923 – 1924 matemaatika-füüsika õpetajana [[Rakvere tütarlastegümnaasium]]is. 1929 – 1934 o ...
  7 KB (886 words) - 26. november 2008, kell 22:42
• Väärtus
  ... äärtuse mõistest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit [[väärtus (matemaatika)]]; sotsioloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Väärtused]]; teiste täh ...
  3 KB (361 words) - 12. november 2008, kell 07:38
• Heiki Vilep
  * 1979-1980 - TRÜ, matemaatika * 1980-1982 ja 1984-1986 - TpedI, matemaatika
  4 KB (433 words) - 12. august 2008, kell 08:27
• Aksioom
  ==Matemaatika== [[Matemaatika]]s on '''aksioomid''' väited, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiiv ...
  2 KB (209 words) - 12. august 2008, kell 20:45
• Viies meditatsioon
  ... i muude [[aritmeetika]]sse, [[geomeetria]]sse või üldse abstraktsesse [[matemaatika]]sse kuuluvate asjade kohta ilmsesti ära tundsin, kõige kindlamateks. ... eerimisel olema minu jaoks vähemalt sama kindluse aste, mis seni on olnud matemaatika tõdedel.
  15 KB (2512 words) - 22. august 2008, kell 22:12
• Põhi
  ... l| räägib ilmakaarest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit [[Põhi (matemaatika)]]; veekogu põhja kohta vaata artiklit [[Põhi (hüdroloogia)]]}}
  2 KB (238 words) - 6. november 2008, kell 16:00
• Arvuteooria
  '''Arvuteooria''' on matemaatika haru, mis uurib (peamiselt) [[täisarv]]ude omadusi. Tänapäeva arvuteoor ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  2 KB (231 words) - 9. september 2008, kell 11:31
• Piirkond
  ... geograafia mõistest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit [[Piirkond (matemaatika)]]}}
  1 KB (174 words) - 11. oktoober 2008, kell 20:06
• Juur
  ... gib botaanika mõistest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit [[Juur (matemaatika)]]; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit [[Juur (keeleteadus)]]; teis ...
  4 KB (497 words) - 1. november 2008, kell 16:49
• Pindala
  Saab rääkida kas pinna või selle osa pindalast matemaatikas, mida väljendab tavaliselt [[mittenegatiivne arv|mittenegatiivne]] [[rea ... ==Matemaatika==
  3 KB (427 words) - 16. september 2008, kell 10:31
• UDK
  5 Matemaatika. Loodusteadused :'''51''' Matemaatika. Mathematics.
  21 KB (2406 words) - 23. september 2008, kell 07:21
• Epistemoloogia
  ... g neid on võimalik teada kogemuse-eelselt. Mõned empiristid vastavad, et matemaatika teoreemidel puudub tunnetuslik sisu, sest nad väljendavad vaid [[mõiste] ...
  11 KB (1562 words) - 22. november 2008, kell 19:49
• Sumer
  Sumerite kultuur oli esimene teadaolev kultuur, kus [[matemaatika]] oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid [[võlv]]i ning rajas ... Sumerid tegelesid [[matemaatika]], [[astronoomia]] ja teiste teadustega. Neil oli täpne [[kalender]], mis ...
  17 KB (2243 words) - 23. november 2008, kell 16:50
• Viini ring
  Aastal [[1921]] sai Hahn Viini ülikoolis matemaatika[[professor]]iks. Kui [[1922]] vabanes induktiivsete teaduste professori ko ... Ring käis koos üle nädala neljapäeviti [[Viini Ülikool]]i L-kujulise matemaatika- ja füüsikahoone [[Boltzmanngasse]]l asuva tiiva esimesel korrusel. Koha ...
  9 KB (1160 words) - 23. november 2008, kell 15:56
• Nižin
  ... ogia, ajalugu, õigusteadus, muusika, koreograafia, bioloogia, geograafia, matemaatika, füüsika, arvutiteadus, majandusteadus, kultuur. ... keel ja kirjandus; maailmakultuur; ökoloogia ja keskkonnakaitse; kõrgem matemaatika ja pooljuhtide füüsika; orgaaniline keemiline süntees.
  13 KB (1672 words) - 4. oktoober 2008, kell 09:00
• Christiaan Huygens
  ... tkas õpinguid samadel erialadel 1647&ndash;[[1649]] [[Breda]]s, kus teda matemaatika alal juhendas [[John Pell]]. Umbes samal ajal algas Huygensi iseseisev kir ... ==Matemaatika==
  8 KB (952 words) - 25. november 2008, kell 10:16
• Nicolaus Cusanus
  ... kirjanduse ja filosoofia vastu. Sõprade mõjul õppiski ta filosoofiat, matemaatikat ja astronoomiat. [[1424]]. aastal külastas Nicolaus [[Rooma]]t, kus ta ... ... ning kardinali [[Domenico Capranica]] sõber. Ta tegeles intensiivselt matemaatika ja astronoomiaga ning pakkus uusi meetodeid, eriti mõõtmismeetodeid, med ...
  19 KB (2416 words) - 28. november 2008, kell 20:21
• Spekter
  ==Matemaatika== [[Matemaatika]]s on terminil "spekter" mitmeid tähendusi, mis on kõik moodustatud otse ...
  6 KB (687 words) - 21. oktoober 2008, kell 14:48
• Arvukorpus
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  410 B (46 words) - 22. oktoober 2006, kell 13:14
• Tirana Ülikool
  **Matemaatika
  2 KB (198 words) - 13. august 2005, kell 11:33
• Sõne
  {{See artikkel| räägib keeleteaduse mõistest; informaatika ja matemaatika mõiste kohta vaata artiklit [[Sõne (informaatika)]]}}
  506 B (68 words) - 26. aprill 2007, kell 07:23
• Algebraline tehe
  ... ktsiooni [[väärtus (matemaatika)|väärtus]]t nimetatakse tehte [[tulem (matemaatika)|tulem]]iks). Algebralise tehte kinnisus (nõue, et [[tulem (matemaatika)|tulem]] kuuluks hulka ''A'') sisaldub algebralise tehte mõistes ning sed ...
  2 KB (303 words) - 15. november 2008, kell 10:27
• Nullaarne tehe
  Näiteks [[rühm (matemaatika)|rühm]]ades ja [[monoid]]ides võib [[ühikelement|ühikelemendi]] võtmi ... [[Category:Matemaatika]]
  732 B (95 words) - 27. detsember 2004, kell 13:37
• Aritmeetiline operatsioon
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  435 B (44 words) - 10. august 2005, kell 22:17
• Alus (geomeetria)
  *[[Alus (matemaatika)]]
  368 B (51 words) - 16. aprill 2006, kell 15:20
• Positsiooniline arvusüsteem
  Selle arvusüsteemi [[alus (matemaatika)|aluseks]] nimetatakse arvu ''k'', milline arv mingi numbrikoha ühikuid v ... [[Category:Matemaatika]]
  2 KB (203 words) - 9. oktoober 2008, kell 08:34
• Eeldus
  ==Matemaatika==
  1 KB (162 words) - 3. mai 2006, kell 08:10
• Ruum (täpsustus)
  * '''[[Ruum (matemaatika)|Ruum]]''', matemaatika mõiste
  322 B (48 words) - 7. jaanuar 2007, kell 09:25
• Tasapinnaline ruum
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  367 B (45 words) - 4. mai 2006, kell 06:32
• Kolmemõõtmeline ruum
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  350 B (42 words) - 9. juuli 2006, kell 08:19
• Binaarne algebraline tehe
  ... ikord laiemas mõttes, lubades [[funktsiooni väärtus]]tena ka [[element (matemaatika)|element]]e, mis ei kuulu hulka ''S''. Sel juhul esitatakse tingimus, et f ... ... stel tehetel on väga tähtis koht [[üldalgebra]]s: nad esinevad [[rühm (matemaatika)|rühm]]ades, [[monoid]]ides, [[poolrühm]]ades ja mujal. Ühe binaarse te ...
  7 KB (982 words) - 7. aprill 2006, kell 06:52
• Ekvivalentssusseos
  [[Kategooria: Matemaatika]]
  275 B (32 words) - 19. september 2005, kell 11:40
• Ordinaat
  '''Ordinaat''' ehk '''y-koordinaat''' on teine [[Punkt (matemaatika)|punkt]]i [[koordinaadid|koordinaatidest]] ühe-, kahe- või kolmemõõtme ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  2 KB (214 words) - 18. mai 2006, kell 11:57
• Filosoofia valdkonnad
  ... i alla kuulusid tal [[esimene filosoofia]] (ehk teoloogia), füüsika ja [[matemaatika]].
  3 KB (368 words) - 7. aprill 2007, kell 18:04
• Aprioorsus
  Kõik [[matemaatika]] otsustused on aprioorsed. ... llele kogemus peab põhinema. Aprioorsed teadmised, mille hulka kuuluvad [[matemaatika|matemaatilised]] teadmised on alati paratamatult tõesed, igavesti kehtiva ...
  7 KB (1026 words) - 15. aprill 2007, kell 12:00
• Zsigmondy teoreem
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  611 B (87 words) - 25. juuni 2006, kell 09:10
• Kalju Soo
  *Väike eesti-vene reaalainete oskussõnastik (füüsika, keemia, matemaatika, informaatika) / Kalju Soo. Tallinn: TTÜ kirjastus, 2003. – 128 lk.
  3 KB (207 words) - 3. november 2006, kell 18:53
• Arvujada
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  258 B (31 words) - 19. november 2006, kell 05:36
• Diferentsiaalvõrrandi üldlahend
  ... us y=f(x) tähendab siin ja ka matemaatikas üldiselt mingit [[funktsioon (matemaatika)|funktsiooni]] ning C on konstant ehk muutumatu arvuline suurus, mille vä ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  428 B (58 words) - 9. detsember 2006, kell 13:33
• Diferentsiaalvõrrandi erilahend
  ... us y=f(x) tähendab siin ja ka matemaatikas üldiselt mingit [[funktsioon (matemaatika)|funktsiooni]] ning C₀ on [[konstant]] ehk muutumatu suurus, mi ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  525 B (69 words) - 9. detsember 2006, kell 13:35
• Diferentsiaalvõrrandi järk
  ... i järguks''' nimetatakse [[diferentsiaalvõrrand]]is esinevate [[tuletis (matemaatika)|tuletis]]te kõrgeimat järku. [[Kategooria:Matemaatika]]
  170 B (19 words) - 9. detsember 2006, kell 15:09
• Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  6 KB (944 words) - 22. oktoober 2008, kell 06:17
• Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  4 KB (637 words) - 5. jaanuar 2007, kell 16:02
• Keskväärtus
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  5 KB (744 words) - 1. mai 2007, kell 22:12
• Sirge üldvõrrand
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  191 B (29 words) - 2. jaanuar 2007, kell 18:38
• Koordinaatteljed
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  597 B (70 words) - 2. jaanuar 2007, kell 18:48
• Kasvav funktsioon ja kahanev funktsioon
  ... angelt kasvavaks''' (ehk sageli lihtsalt '''kasvavaks'''), kui [[argument (matemaatika)|argumendi]] kasvades [[funktsiooni väärtus]] kahaneb, ning '''rangelt ... ... B'' mingid [[reaalarvud]]e [[hulk|hulgad]]. Olgu ''f'' mingi [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]] hulgast ''A'' hulka ''B''. Siis funktsiooni ''f'' nimetataks ...
  6 KB (833 words) - 19. jaanuar 2007, kell 14:43
• Peeter Pungar
  Lõpetas 1966.a TRÜ füüsika-matemaatikateaduskonna. Töötanud TPI arvutus-matemaatika kateedris assistendi,
  2 KB (241 words) - 15. märts 2007, kell 17:16
• Oma aine idioot
  *Oma aine tähtsuse rõhutamine ja eelistamine a´la: "matemaatika/emakeel on kõige tähtsam"
  463 B (60 words) - 21. märts 2007, kell 10:22
• Eksponentvõrrand
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  371 B (47 words) - 11. aprill 2007, kell 16:05
• Newtoni binoomvalem
  [[Category:Matemaatika]]
  429 B (59 words) - 15. aprill 2007, kell 17:32
• Kolmliige
  [[Category:Matemaatika]]
  230 B (28 words) - 15. aprill 2007, kell 16:17
• Väikering
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  113 B (15 words) - 20. aprill 2007, kell 19:35
• Suanpan
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  2 KB (240 words) - 3. juuni 2007, kell 11:44
• Polünoomi nullkoht
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  725 B (122 words) - 10. mai 2007, kell 21:53
• Biruutvõrrand
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  338 B (50 words) - 10. mai 2007, kell 21:17
• Kordarv
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  171 B (20 words) - 11. mai 2007, kell 05:52
• Potentseerimine
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  163 B (15 words) - 10. mai 2007, kell 21:29
• Funktsiooni üldavaldis
  ... seks''' nimetatakse seost y=f(x). Funktsiooni üldavaldis on [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i kõige levinum esitusviis. [[Kategooria:Matemaatika]]
  230 B (30 words) - 15. mai 2007, kell 22:18
• Soroban
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  4 KB (508 words) - 4. juuni 2007, kell 08:16
• Kalju Eerme
  ... ]]. Lõpetanud [[1963]] [[Tartu Ülikool]]i astronoomia erialal. Füüsika-matemaatika [[kandidaat]] [[1973]]. aastast. Aastatel [[1968]]-[[1993]] tegeles atmosf ...
  584 B (61 words) - 23. juuli 2007, kell 11:26
• Hajuvusmõõdud
  '''Hajuvusmõõdud''' iseloomustavad [[tunnus]]e [[väärtus (matemaatika)|väärtus]]e hajuvust (teisiti öeldes, kas väärtused erinevad üksteis ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  527 B (58 words) - 24. juuli 2007, kell 08:44
• Ainekava
  # matemaatika;
  1 KB (126 words) - 5. august 2007, kell 09:00
• Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal
  ... atleda]] vaatluse [[mõiste]] [[täpsus]]e ja selgusega, mis läheneksid [[matemaatika]] ja füüsika mõistete omale. Teadvuse teooria peab andma [[idealisatsio ...
  5 KB (667 words) - 15. august 2007, kell 14:15
• CEMAMu
  ... CEMAMu (Centre d'Études de Mathématique et Automatique Musicales)''' oli Matemaatika ja automatiseeritud muusika uurimiskeskus, asutajaks [[Iannis Xenakis]] aa ...
  851 B (91 words) - 27. august 2007, kell 00:19
• René Guénon
  Guénon sündis katoliiklikus peres. Nooruses tegeles ta [[matemaatika]] ja [[filosoofia]]ga.
  5 KB (702 words) - 27. august 2007, kell 09:30
• Kaaresekund
  [[Category:Matemaatika]]
  508 B (63 words) - 27. august 2007, kell 13:15
• Minut (geomeetria)
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  845 B (101 words) - 28. august 2007, kell 10:49
• Boris Kabur
  ... etas Tallinna poeglaste kommertsgümnaasiumi. [[1942]] [[Tartu Ülikool]]i matemaatika-loodusteaduskonna magister.
  2 KB (213 words) - 6. september 2007, kell 14:09
• Stohhastiline planeerimine
  ... lt arvutada [[funktsioon (matemaatika)|funktsioonide]] ja nende [[tuletis (matemaatika)|tuletiste]] väärtusi, neid suurusi saab vaid hinnata [[statistiline mee ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  993 B (112 words) - 6. september 2007, kell 20:02
• Kongruentsus
  573 B (67 words) - 8. november 2008, kell 04:08
• Sfäär
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  975 B (145 words) - 24. september 2007, kell 14:23
• Rein Marandi
  ... ppis Tallinnas [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]is ning [[Tartu Ülikool]]is matemaatika- ja õigusteaduskonnas. 1943-44 võitles Soome armees, hiljem [[soomepoisi ...
  1 KB (140 words) - 8. oktoober 2007, kell 15:21
• Moodus (muusika)
  ... " peale muusikateooria ka grammatikast, retoorikast, loogikast, poeesiast, matemaatikast ja arhitektuurist ja vanaaja muusikateaduslikud traktaadid annavad sõna ... * 1. tulenevalt kasutusest matemaatikas kui 'mõõt', 'mõistus', 'proportsioon' retoorikas kui 'mõõdukus' ning ...
  5 KB (688 words) - 9. oktoober 2007, kell 19:08
• Ilotar Aavisto
  Aastast [[1975]] töötab ta [[Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium]]is matemaatika- ja prantsuse keele õpetajana.
  1 KB (181 words) - 15. oktoober 2007, kell 11:55
• Fourier' teisendus
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  216 B (19 words) - 27. oktoober 2007, kell 11:29
• Diofantiline võrrand
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  2 KB (174 words) - 6. november 2007, kell 10:25
• Ennik
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  571 B (83 words) - 8. november 2007, kell 11:40
• Ruumiline kujund
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  198 B (25 words) - 10. november 2007, kell 13:23
• Evolutsiooniline mänguteooria
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  229 B (24 words) - 10. november 2007, kell 16:24
• Valge joon Võrumaa kohale
  Mets või matemaatika – kes
  4 KB (580 words) - 22. detsember 2007, kell 19:27
• String
  {{See artikkel| räägib elementaarobjektidest füüsikas; informaatika ja matemaatika mõiste kohta vaata artiklit [[Sõne (informaatika)]]; aluspükste kohta v ...
  4 KB (453 words) - 2. jaanuar 2008, kell 19:15
• Teadmine
  Teaduslikuks teadmiseks tuleb pidada aga ka loogika seaduste või matemaatika tõdede teadmist, mida ei saa aga kuidagi eksperimentaalselt kontrollida.
  13 KB (1951 words) - 6. jaanuar 2008, kell 18:15
• Avaldis
  [[Kategooria: Matemaatika]]
  294 B (37 words) - 7. jaanuar 2008, kell 10:52
• Boole'i algebra
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  1 KB (127 words) - 9. jaanuar 2008, kell 16:14
• Andres Luure
  ... tas [[1983]]. aastal [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] matemaatika erialal. [[1998]] sai ta magistrikraadi tööga "A combinatorial model of ...
  863 B (111 words) - 14. jaanuar 2008, kell 17:11
• Triljon
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  538 B (61 words) - 17. jaanuar 2008, kell 19:13
• Heino Tooming
  * 1961 füüsika-matemaatika-kandidaat, Tartu Ülikool
  5 KB (457 words) - 23. jaanuar 2008, kell 10:21
• Jaan Rannap
  ... 6]] [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas [[1955]]–[[1977]] ajakirja [[Pioneer ...
  1 KB (103 words) - 27. november 2008, kell 08:49
• Kaia Iva
  ... ing [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatika ja füüsika õpetaja erialal 1986.
  1 KB (139 words) - 26. jaanuar 2008, kell 19:38
• Eudoxos
  == Matemaatika ==
  3 KB (334 words) - 2. november 2008, kell 15:12
• Tiirlemine
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  350 B (47 words) - 3. veebruar 2008, kell 14:18
• Iteratsioonimeetod
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  266 B (29 words) - 5. veebruar 2008, kell 02:36
• Lagrange'i keskväärtusteoreem
  ... ] [[lõik|lõigus]] <math>[a, b]</math> ning tal leidub lõplik [[tuletis (matemaatika)|tuletis]] [[vahemik]]us <math>(a, b)</math>, siis leidub <math>c \in (a, ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  3 KB (502 words) - 7. veebruar 2008, kell 19:54
• Juurvõrrand
  ... see jätta üksi võrrandi ühele poolele. Kui võrrandis on mitu [[juur (matemaatika)|juur]]ega liiget, siis võib juhtuda, et ühekordse astendamisega me juur ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  765 B (111 words) - 16. veebruar 2008, kell 20:50
• Juurimine
  ... adikaaliks. Komponentide nimetused on [[juuritav]], [[juurija]] ja [[juur (matemaatika)|juur]]. Näiteks tehte <math>\sqrt[5]{32}=2</math> puhul on arv 32 juurit ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  533 B (67 words) - 16. veebruar 2008, kell 20:50
• Heino Moldau
  Füüsika-matemaatika-kandidaadi väitekirja "Taimelehtede hajutamisomadused" kaitses 1966 Tartu ...
  2 KB (166 words) - 21. veebruar 2008, kell 18:44
• Johan Jans
  ... stati peagi ja töötas Tartus ajakirjanikuna 1908. kevadeni, mil sooritas matemaatika koduõpetaja eksami, kuid suundus uuesti tööle raudteele, kuhu jäi amet ...
  4 KB (500 words) - 25. veebruar 2008, kell 14:29
• Eesti Goethe-Gümnaasium
  ... oogia, loogika, klassikalised keeled, reaalteaduste (füüsika, bioloogia, matemaatika) areng kultuuriloolises perspektiivis etc.
  3 KB (402 words) - 28. veebruar 2008, kell 10:46
• Xenokrates
  ... afüüsika, eetika ja iseloomuõpetus, poliitika (konstitutsiooniteooria), matemaatika, keeleteadus, teadusfilosoofia, astronoomia, demonoloogia. Säilinud ei o ... ... lemise" kohta; veel üheksa, mis räägivad "Arutlemisest", kuus raamatut "Matemaatikast", veel kaks raamatut "Aruga" seotud ainetest; viis raamatut "Geomeetrias ...
  16 KB (2261 words) - 2. detsember 2008, kell 11:05
• Thomas Nagel
  Raamatus "The Last Word" ütleb Nagel, et mõned propositsioonid, näiteks matemaatika ja loogika propositsioonid nagu 2 + 2 = 4 ja P → Q & P :. Q ei ole rün ...
  13 KB (1723 words) - 3. märts 2008, kell 09:54
• Tom Kaulitz
  Õppeained, mis ei meeldi: matemaatika, füüsika
  2 KB (251 words) - 15. märts 2008, kell 18:28
• Liia Hänni
  [[Füüsika-matemaatika kandidaat]] ([[1988]], “Hilist tüüpi hiidtähtede atmosfääride keemi ...
  2 KB (252 words) - 12. november 2008, kell 23:35
• Andra Teede
  * [[Kurt Moor]], "Sotsiaalsus, sotsialism ja nihkes matemaatika", Muusa 2007, nr 3 (aprill)
  8 KB (1144 words) - 24. märts 2008, kell 17:40
• Heinrich Roman Riikoja
  ... [[rektor]], 1944–1946 [[Tallinna Ülikooli Matemaatika-loodusteaduskond|Matemaatika-loodusteaduskona]] [[dekaan]].
  2 KB (186 words) - 26. november 2008, kell 15:21
• Nikolai Ge
  ... gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetamisel asus õppima [[Kiievi ülikool]]i matemaatika-füüsika teaduskonda, hiljem läks samasse teaduskonda [[Peterburi üliko ...
  2 KB (214 words) - 3. aprill 2008, kell 16:22
• Kolmemõõtmelisus
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  601 B (72 words) - 3. aprill 2008, kell 21:10
• Lembit Visnapuu
  ... geofüüsika erialal. 1975 kaitses Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsika-matemaatikakandidaadi teadusliku kraadi elektrofüüsika erialal. Väitekirja teema: ... 1958-1965 Matemaatika-loodusteaduskond, Üldfüüsika kateeder, laborant ja vanemlaborant;
  4 KB (402 words) - 9. aprill 2008, kell 09:43
• Analüütiline filosoofia
  ... üütilise filosoofia algaegadel domineerisid [[filosoofiline loogika]], [[matemaatikafilosoofia]] ja [[analüütiline keelefilosoofia|keelefilosoofia]]. Nende o ... ... ]]", nimetatakse [[ideaalkeelefilosoofia]]ks, sest ta püüab loogika ja [[matemaatika]] vahenditega luua täiesti selget [[formaalne keel|formaalset keelt]]. Id ...
  21 KB (2654 words) - 20. november 2008, kell 20:40
• Helmer Jõgi
  ... . Keskkool]] 1970 ning [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] matemaatika erialal 1975.
  2 KB (198 words) - 18. aprill 2008, kell 17:07
• Määramata integraal
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  235 B (23 words) - 25. aprill 2008, kell 11:39
• Infoteadus
  Infoteadus on interdistsiplinaarne. Tal on seosed [[matemaatika]], [[loogika]], lingvistika, psühholoogia, infotehnoloogia, [[kommunikats ...
  18 KB (2114 words) - 4. mai 2008, kell 07:44
• Heiti Paves
  *2005–... &nbsp;&nbsp;&nbsp; – Tallinna Tehnikaülikool, Matemaatika-loodusteaduskond, Geenitehnoloogia instituut, Geenitehnoloogia õppetool; ...
  1 KB (154 words) - 6. mai 2008, kell 16:57
• Taavi Ilves
  ... gas oli 3 nelja ning ka lõpueksamid olid sooritatud hindele 5, sealhulgas matemaatika eksam sajale protsendile), suundus ta edasi õppima [[Kuressaare Gümnaasi ...
  587 B (78 words) - 11. mai 2008, kell 13:48
• Arvelaud
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  2 KB (206 words) - 15. november 2008, kell 15:52
• Abstsiss
  '''Abstsiss''' ehk '''x-koordinaat''' on esimene [[Punkt (matemaatika)|punkt]]i [[koordinaadid|koordinaatidest]] ühe-, kahe- või kolmemõõtme ... ... ]i [[graafik]]ul vastab punkti abstsiss tavaliselt funktsiooni [[argument (matemaatika)|argumendile]].
  2 KB (246 words) - 5. juuni 2008, kell 11:00
• Homoloogia
  ... loogia]]; topoloogia ja algebra mõiste kohta vaata artiklit [[Homoloogia (matemaatika)]]; projektiivse geomeetria mõiste kohta vaata artiklit [[Homoloogia (pro ...
  728 B (88 words) - 7. juuni 2008, kell 17:35
• Tallinna Ülikool
  ... ja kirjanduse, vene keele ja kirjanduse, inglise keele, ajaloo, füüsika-matemaatika ja loodusteaduste-geograafia eriala. Täiendavalt võis õppida ka muusika ...
  6 KB (643 words) - 30. oktoober 2008, kell 15:08
• Suurringjoon
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  202 B (20 words) - 8. juuni 2008, kell 21:02
• Fridtjof Nansen
  ... ki kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud [[füüsika]] ja [[matemaatika]], mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseeruda [[okeanog ...
  6 KB (739 words) - 12. juuni 2008, kell 14:58
• Arved Sapar
  ... ]]. aastal [[Rakvere I Keskkool]]i ja [[1957]]. aastal [[Tartu ülikool]]i matemaatika-loodusteaduskonna füüsikaosakonna. Töötanud alates 1957. aastast [[Fü ...
  1 KB (129 words) - 13. juuni 2008, kell 20:27
• Ühikute detsimaaleesliited
  [[Kategooria:Matemaatika]]
  3 KB (424 words) - 26. november 2008, kell 04:24
• Teadusega seotud loendid
  *[[Matemaatika mõisteid]]
  1 KB (116 words) - 17. juuni 2008, kell 17:05
• Dedekindi lõige
  ... B'' on ülespoole kinnine (see tähendab, hulga ''B'' mis tahes [[element (matemaatika)|elemendi]] ''b'' korral järeldub sellest, et ''a''&le;''y'', et ka ''y ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  2 KB (328 words) - 18. juuni 2008, kell 21:56
• Eduard Tubin
  ... aastat õpetajana. Tubin asus tööle [[Nõo]] algkooli, andes peamiselt [[matemaatika]] ja [[füüsika]] tunde. Peale selle juhatas ta Nõo segakoori ja tööta ...
  5 KB (694 words) - 25. november 2008, kell 19:43
• Mikael Agricola
  Igavese kalendri peamine allikas oli [[Wittenbergi ülikool]]i [[matemaatika]][[professor]]i [[Erasmus Reinhold]]i kalender 1543. aastaks. Iga kuu lõp ...
  10 KB (1398 words) - 30. november 2008, kell 05:09
• Ühtlane pidevus
  ... [[kujutus]]e ehk [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i ehk [[operaator (matemaatika)|operaator]]i <math>f: X \to Y</math> omadus, mis seisneb selles, et mis t ... [[Kategooria:Matemaatika]]
  1 KB (140 words) - 1. november 2008, kell 19:48
• Lasila Põhikool
  PEEP PÕLDMAA -matemaatika, füüsika, arvutiõpetus
  2 KB (278 words) - 29. juuni 2008, kell 09:53
• Tarkvarasüsteemi ohutus
  ... s. Ühine on neil see, et juba programmi spesifikatioon kirjutatakse üles matemaatika ning loogika tehteid kasutades ning üritatakse selle põhjal siis analü ...
  10 KB (1518 words) - 3. juuli 2008, kell 04:56
• Vilniuse Ülikool
  *matemaatika- ja informaatikateaduskond
  10 KB (1127 words) - 10. november 2008, kell 07:57
• Hüpotees
  ==Matemaatika== [[Matemaatika]]s kujutab hüpotees endast tavaliselt matemaatilist [[propositsioon]]i, ...
  2 KB (303 words) - 13. juuli 2008, kell 22:01
• Puiga Põhikool
  Põhikoolile omaselt on tähtsamateks õppeaineteks [[eesti keel]], [[matemaatika]] ja [[inglise keel]]. Teiseks võõrkeeleks on vene keel. Eesti keelel on ...
  2 KB (309 words) - 16. juuli 2008, kell 17:05
• Arutlus
  ... õhimõttelist osa. Et aga arutluste puhul kasutatakse sõna "järeldus" [[matemaatika]] eeskujul, siis tekitaks niisugune sõnakasutus [[kahemõttelisus]]e sõn ...
  4 KB (591 words) - 23. juuli 2008, kell 14:42
• Teoreetilise Bioloogia Kevadkool
  #2001 [[Tipu]] – Matemaatika ja bioloogia
  2 KB (215 words) - 23. juuli 2008, kell 19:34
• Portaal:Meri
  * Navigatsiooniga - Matemaatikaga,trigonomeetriaga, kartograafiaga, astronoomiaga Matemaatika ja loodusteadused
  2 KB (267 words) - 25. juuli 2008, kell 07:10
• Binaarne seos
  '''Binaarne seos''' ehk '''binaarne relatsioon''' on [[matemaatika|matemaatiline]] mõiste, mis vastab sellistele suhetele nagu "on suurem k ... ... seost võib vaadelda ka kahe muutuja [[funktsioon]]ina, mille [[argument (matemaatika)|argument]]ideks on ''x'' hulgast ''X'' ja ''y'' hulgast ''Y'' ning mille ...
  3 KB (449 words) - 8. november 2008, kell 22:11
• Binaarne tehe
  ... funktsioon]], kitsamas mõttes kahe muutuja funktsioon, mille [[argument (matemaatika)|argumendid]] kuuluvad tema [[muutumispiirkond]]a. ... stel tehetel on väga tähtis koht [[üldalgebras]]: nad esinevad [[rühm (matemaatika)|rühm]]ades, [[monoid]]ides, [[poolrühm]]ades ja mujal. Ühe binaarse te ...
  6 KB (737 words) - 29. juuli 2008, kell 11:28
• Ene Grauberg
  ... ]]–[[1966]] [[Tartu Riiklik Ülikool]], füüsika-matemaatikateaduskond,