Molekulaarbioloogia
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist. |
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Molekulaarbioloogia termin võeti kasutusele 20. sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem, kui sama teaduse piirid on ähmastunud seoses teadmiste laienemisega ja uute probleemide kerkimisega, on kasutusele võetud termin - molekulaargeneetika. Sisulist vahet nende kahe termini vahele ei ole.
Molekulaarbioloogia (või molekulaargeneetika) tegeleb päriliku inforamtsiooni kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismide uurimisega, aga samuti päriliku informatsiooni realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega st. kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab elusorganismide ehituse ja nende funktsioneerimise. Seejuures ongi molekulaarbioloogia üks keskseid probleeme füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavuse uurimine. DNA on näide selle kohta kuidas makromolekuli struktuuri tundmaõppimine lõi eelduse pärilike protsesside - geneetilise informatsiooni säilitamise ja paljundamise kindlakstegemiseks. Just DNA kolmemõõtmelise struktuuri kindlakstegemine pani aluse molekulaarbioloogiale.
Molekulaarbioloogia kesksed uurimisobjektid on:
Molekulaarbioloogia harusid:
- Molekulaarne arengubioloogia
- Molekulaarne evolutsiooniteooria
- Molekulaarne mikrobioloogia
- Molekulaarne rakubioloogia
- Molekulaarne viroloogia
- Strukturaalbioloogia