Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Siin on süstemaatiliselt loendatud muusikainstrumente. Süstematiseerimise alused:

• heliallika tüübi järgi
• heli tekitamise viisi järgi
• mänguviisi järgi
• päritolumaa järgi
• diapasooni järgi

Sama muusikainstrument võib esineda erinevates kategooriates. Kui teisiti ei mainita, on kategooriasisene muusikainstrumentide järjestus alfabeetiline.

Sisukord 1 Õhkpillid ehk aerofonid 1.1 Puhkpillid 1.1.1 Puupillid 1.1.1.1 Aukhuulikuga puupillid 1.1.1.1.1 Flöödid 1.1.1.1.2 Plokkflöödid 1.1.1.1.3 Muud aukhuulikuga puupillid 1.1.1.2 Lesthuulikuga puupillid 1.1.1.2.1 Ühekordse lesthuulikuga puupillid 1.1.1.2.1.1 Klarnetid 1.1.1.2.1.2 Saksofonid 1.1.1.2.2 Kahekordse lesthuulikuga puupillid 1.1.1.2.2.1 Fagotid 1.1.1.2.2.2 Oboed 1.1.1.2.2.3 Muud kahekordse lesthuulikuga puupillid 1.1.1.2.3 Kolmekordse lesthuulikuga puupillid 1.1.1.2.4 Neljakordse lesthuulikuga puupillid 1.1.2 Vaskpillid 1.1.2.1 Tromboonid 1.1.2.2 Trompetid 1.1.2.3 Tuubad 1.1.2.4 Muud vaskpillid 1.2 Võnkuva metallkeelekesega õhkpillid 1.3 Kombineeritud õhkpillid 1.4 Muud õhkpillid 2 Keelpillid ehk kordofonid 2.1 Poogenpillid 2.1.1 Viiuli perekond 2.1.2 Viola da gamba perekond 2.1.3 Muud poogenpillid 2.2 Näppepillid 2.2.1 Kitarrid 2.2.2 Muud näppepillid 2.2.3 Löökkeelpillid 3 Löök- ja mürapillid 3.1 Kindla helikõrgusega löökpillid 3.1.1 Membranofonid 3.1.2 Kindla helikõrgusega idiofonid 3.1.2.1 Kindla helikõrgusega metallist idiofonid 3.1.2.2 Kindla helikõrgusega puust idiofonid 3.1.2.3 Kindla helikõrgusega klaasist idiofonid 3.2 Ebamäärase helikõrgusega löökpillid 3.2.1 Ebamäärase helikõrgusega membranofonid 3.2.2 Ebamäärase helikõrgusega idiofonid 3.2.2.1 Ebamäärase helikõrgusega metallist idiofonid 3.2.2.2 Ebamäärase helikõrgusega puust idiofonid 3.2.2.3 Ebamäärase helikõrgusega klaasist idiofonid 3.3 Muud löök- ja mürapillid 3.4 Mänguviisi järgi süstematiseeritud löökpillid 3.4.1 Idiofonid 3.4.1.1 Tampivad idiofonid 3.4.1.2 Tambitavad idiofonid 3.4.1.3 Raputatavad idiofonid 3.4.1.4 Löödavad idiofonid 3.4.1.5 Väristatavad idiofonid 3.4.1.6 Hõõrutavad idiofonid 3.4.1.7 Kraabitavad idiofonid 3.4.1.8 Näpitavad idiofonid 3.5 NB! Süstematiseerimist vajavad löökpillid 3.5.1 Kindla helikõrgusega 3.5.2 Ebamäärase helikõrgusega 4 Klahvpillid 5 Lõõtspillid 6 Elektroonilised muusikainstrumendid ehk elektrofonid 6.1 Süntesaatorid 6.2 Sämplerid 6.3 Muud elektroonilised muusikainstrumendid 6.4 Viited

[redigeeri] Õhkpillid ehk aerofonid

[redigeeri] Puhkpillid

[redigeeri] Puupillid

[redigeeri] Aukhuulikuga puupillid

[redigeeri] Flöödid

altflööt - bassflööt - flööt ehk suur flööt - kontrabassflööt - pikoloflööt ehk väike flööt ehk pikulina ehk pikolo

[redigeeri] Plokkflöödid

altplokkflööt - bassplokkflööt - sopranplokkflööt - tenorplokkflööt

[redigeeri] Muud aukhuulikuga puupillid

didžeriduu - paaniflööt - torupill

[redigeeri] Lesthuulikuga puupillid

[redigeeri] Ühekordse lesthuulikuga puupillid

[redigeeri] Klarnetid

altklarnet ehk bassettsarv - bassklarnet - klarnet - kontrabassklarnet

[redigeeri] Saksofonid

altsaksofon - baritonsaksofon - basssaksofon - sopransaksofon - tenorsaksofon

[redigeeri] Kahekordse lesthuulikuga puupillid

[redigeeri] Fagotid

fagott - kontrafagott

[redigeeri] Oboed

inglissarv - oboe - oboe d'amore - oboe da caccia

[redigeeri] Muud kahekordse lesthuulikuga puupillid

hekelfon

[redigeeri] Kolmekordse lesthuulikuga puupillid

[redigeeri] Neljakordse lesthuulikuga puupillid

[redigeeri] Vaskpillid

[redigeeri] Tromboonid

[redigeeri] Trompetid

[redigeeri] Tuubad

[redigeeri] Muud vaskpillid

alpisarv - alt - bariton - bugle - cimbasso - kornet - eufoonium - flüügelhorn - melofon - metsasarv - ofikleid - sackbut - serpent - shofar - susafon - tenor - wagneri tuuba

[redigeeri] Võnkuva metallkeelekesega õhkpillid

akordion - bajaan - eesti lõõtspill - harmoonium - karmoška- lõõtspill - nuppakordion suupill

[redigeeri] Kombineeritud õhkpillid

barokkorel - mehhaaniline orel - pneumaatiline orel - positiiv ehk regaal - väntorel

[redigeeri] Muud õhkpillid

kammipill

[redigeeri] Keelpillid ehk kordofonid

[redigeeri] Poogenpillid

[redigeeri] Viiuli perekond

diapasooni järgi

Viiul - Vioola ehk altviiul - Tšello - Kontrabass

[redigeeri] Viola da gamba perekond

Viola d'amore - Viola da gamba - Violone

[redigeeri] Muud poogenpillid

elektriviiul - fiidel - Moodswinger

[redigeeri] Näppepillid

[redigeeri] Kitarrid

akustiline kitarr - basskitarr - klassikaline kitarr - elektrikitarr - havai kitarr (slide kitarr)

[redigeeri] Muud näppepillid

balalaika - bandžo - harf - kannel - lauto - lüüra - mandoliin - Moodswinger - Moonlander - sitar - ud - ukulele

[redigeeri] Löökkeelpillid

sitar

[redigeeri] Löök- ja mürapillid

[redigeeri] Kindla helikõrgusega löökpillid

[redigeeri] Membranofonid

põsepill - timpan

[redigeeri] Kindla helikõrgusega idiofonid

[redigeeri] Kindla helikõrgusega metallist idiofonid

fleksaton (inglise keeles Flexatone) - kellamäng - käsikellad (inglise keeles Handbells) - torukellad ehk Orkestrikellad (inglise keeles Orchestra bells) - tšelesta (itaalia keeles Celesta) - tubafon - vibrafon

[redigeeri] Kindla helikõrgusega puust idiofonid

ksülofon - ksülorimbafon ehk ksülorimba (inglise keeles xylorimba) - marimbafon ehk marimba

[redigeeri] Kindla helikõrgusega klaasist idiofonid

pudelid - klaasharf (inglise keeles glass harp) - klaasharmoonika (inglise keeles glass harmonica)

[redigeeri] Ebamäärase helikõrgusega löökpillid

[redigeeri] Ebamäärase helikõrgusega membranofonid

atabake (inglise keeles Atabaque) - batatrumm ehk Bàtá (inglise keeles Batá drum) - bongod (inglise keeles Bongo drums) - džembe ehk djembe ehk jembe - kammipill^[1] - konga ehk tumba - kuika (hispaania keeles Cuíca) - pandeiro (inglise keeles Pandeiro) - suur trumm (itaalia keeles Gran cassa) - tambora (inglise keeles tambora) - tom-tom - tamburiin ehk buben - timbales - väike trumm

[redigeeri] Ebamäärase helikõrgusega idiofonid

[redigeeri] Ebamäärase helikõrgusega metallist idiofonid

aisakellad (inglise keeles sleigh bells) - alasi (inglise keeles anvil) - antiiktaldrikud (inglise keeles Antique cymbals) - cabasa (inglise keeles Cabasa) - gong - hiina taldrikud (inglise keeles china cymbal) - hi-hat (inglise keeles Hi-hat) - jaava gong - krotali ehk pompei taldrikud - kuljused - kõuemürin ehk lastra (inglise keeles thunder machine) - lehmakell (inglise keeles cowbell) - mark tree - pandeiro (inglise keeles pandeiro) - pedaaltaldrikud ehk hi-hat - pompei taldrikud -> krotali - sõrmetaldrikud (türgi keeles zil, inglise keeles finger cymbals) - taldrikud (inglise keekes Cymbal) - tamburiin - triangel (inglise keeles triangle) - tam-tam ehk tamtamm

[redigeeri] Ebamäärase helikõrgusega puust idiofonid

bambuskimp - guiro (inglise keeles scraper, prantsuse keeles güiro) - kastanjetid (inglise keeles castanets või bones) - kasttrumm (hispaania keeles cajón) - klaves ehk kõlapulgad - käristi (inglise keeles ratchet) - marakas ehk marakassid (inglise keeles maracas või cuban rattles) - piitsalöök ehk piitsaplaks (inglise keeles whip) - puuplokk ehk puutrumm (inglise keeles wood block) - reko-reko - šekere (inglise keeles Shekere) - templiplokid (inglise keeles temple blocks) - txalaparta

[redigeeri] Ebamäärase helikõrgusega klaasist idiofonid

klaaskimp

[redigeeri] Muud löök- ja mürapillid

autosireen - jauram - kulissflööt ehk džässflööt ehk linnuvile (inglise keeles slide whistle või song whistle) - liivapaberiklotsid (inglise keeles sand blocks) - lokulaud - lõvimöire - sireen - tuulemasin (inglise keeles wind machine) - vile (inglise keeles whistle)

[redigeeri] Mänguviisi järgi süstematiseeritud löökpillid

[redigeeri] Idiofonid

[redigeeri] Tampivad idiofonid

(inglise keeles stamping idiophones) heli tekib esemest, millega lüüakse vastu maad või mõnda teist kõva alust, nt kepi või seest õõnsa helitoru (inglise k hollow tube, õõnes bam275 busest või puust toru, mille alumine ots on kinnine) löök vastu maad või põrandat, ühe-kahe-kolme nuiaga tampimine uhmris, stepkingades tantsimine

helitoru - kepp - stepptantsu king - uhmer

[redigeeri] Tambitavad idiofonid

(inglise keeles stamped idiophones) heli tekib alusest, mille vastu lüüakse, nt löök rusikaga vastu söögilaua pealispinda, löök kepiga vastu palki, rütmiline tants augu kohal, mis on kaetud kõva resoneeriva kattega jms.

[redigeeri] Raputatavad idiofonid

(inglise keeles shaken idiophones) heli tekib eset raputades

kõristi - kuljused - helisevad metallkaunistused riietel - kõrinatega õllekann

[redigeeri] Löödavad idiofonid

(inglise keeles percussion, ka struck idiofones) valmistatakse sellistena, et heli saamiseks tuleb neid lüüa pulga või erilise nuia või muu vahendiga

eesti lokulaud - gong - kell (palgilöögiga helisema pandav) - ksülofon - tilaga kell ehk kõraga kell - triangel

[redigeeri] Väristatavad idiofonid

(inglise keeles concussion) heli saadakse kahe või enama sarnase osa (= eseme) kokkulöömisega

kastanjetid - taldrikud

[redigeeri] Hõõrutavad idiofonid

(inglise keeles friction) heli tekib hõõrumisest, mõnikord (nagu muusikalise sae puhul) hõõruvad kaks pinda vastamisi, samuti tekib heli hõõrudes niiske sõrmega mööda klaasi serva, heli võib tekitada ka kampoliga määritud ust sõrmega hõõrudes

laulev saag

[redigeeri] Kraabitavad idiofonid

(inglise keeles scraped) heli tekitatakse, tõmmates pulga või muu vahendiga järsult üle riibitud või ebaühtlase aluspinna

eesti tuhapill - käristi - pesulaud - pingipill - vaalikurikas -

[redigeeri] Näpitavad idiofonid

(inglise keeles plucked, nimetatakse ka linguaphones) heli tuleb ühest või enamast raami külge kinnitatud laastukujulisest keelekesest, mis näppides helisema pannakse

parmupill, sansa

[redigeeri] NB! Süstematiseerimist vajavad löökpillid

[redigeeri] Kindla helikõrgusega

Dultsimer en:Hammered dulcimer Lithophone en:Lithophone Metallofon

Rototoms en:Rototoms Steel drums en:Steel drums

[redigeeri] Ebamäärase helikõrgusega

Bell tree en:Bell tree Chime tree en:Chime tree Crash cymbals en:Crash cymbals

Kick drum en:Kick drum Luud (muusika) en:Bones (instrument) Ride cymbal en:Ride cymbal Sizzle cymbal en:Sizzle cymbal Splash cymbal en:Splash cymbal Spoon (muusika) en:Spoon (musical instrument) Suspended cymbal en:Suspended cymbal Tabla en:Tabla taiko drum en:Taiko Tenortrumm en:Tenor drum Cylindrical drum en:Cylindrical drum Conical drum en:Conical drum Barrel drum en:Barrel drum Hourglass drum en:Hourglass drum Goblet drum en:Goblet drum Footed drum en:Footed drum Long drum en:Long drum Frame drum en:Frame drum Friction drum en:Friction drum Kazoo en:Kazoo

• Aburukuwa
• Dayereh en:Dayereh
• Lagerphone en:Lagerphone
• Marching machine en:Marching machine
• Monkey stick en:Monkey stick
• Raamtrumm en:Frame drum
• Rattle en:Rattle (percussion)
• vibraslap en:Vibraslap
• Jawbone en:Jawbone (instrument)

[redigeeri] Klahvpillid

klaver - klavessiin ehk tšembalo - orel

[redigeeri] Lõõtspillid

akordion - bajaan - eesti lõõtspill - harmoonium - karmoška- lõõtspill - nuppakordion

• Bandoonium
• Kontsertiino

[redigeeri] Elektroonilised muusikainstrumendid ehk elektrofonid

[redigeeri] Süntesaatorid

moogi süntesaator - Roland Octapad

[redigeeri] Sämplerid

digitaalklaver

[redigeeri] Muud elektroonilised muusikainstrumendid

hammondi orel - Ondes Martenot - Synclavier - teremin - trummimasin (drum machine)

[redigeeri] Viited