Statistika
Allikas: Vikipeedia
Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Statistikat kasutatakse paljudes teistes teadustes, samuti riigi ning äri juhtimises otsuste langetamiseks.
Statistikat saab jagada kaheks: rakendusstatistika ning matemaatiline statistika. Rakendusstatistika tegeleb andmete kogumise ja kirjeldamisega (kirjeldav statistika), samuti andmete modelleerimisega (reaalsete andmete põhjal). Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Matemaatilise statistika üheks aluseks on tõenäosusteooria.
Sageli mõistetakse statistika all ka andmete uurimise tulemuste koondit (näiteks keskväärtuse, standardhälbe, mediaani, ülemise ja alumise kvartiili loendit).
[redigeeri] Mittetäielik ülevaade
Statistika rakendamine algab vaatluste või katsete tegemisega. Mõõta võib näiteks kristalle mingis kivimis või isegi teatud perioodi jooksul mingis tehases valmistatud tooteid. Samuti võib üht asja korduvalt mõõta fikseeritud ajavahemike järel.
Üldiselt on uuritava kogumi (üldkogumi) kõigi esindajate mõõtmine keerukas (näiteks liialt kulukas), seetõttu uuritakse vaid teatavat (sageli väikest) osa üldkogumist, mida nimetatakse valimiks. Valimi andmeid saab kasutada mitmel viisil. Kõige lihtsam on valimi andmeid kirjeldada, näiteks leida keskväärtus ja standardhälve. Samas võib valimist teha järeldusi üldkogumi kohta, kasutades hüpoteeside kontrollimist (millega vastatakse mingile ei/jah-küsimusele), statistikute (arvuliste kirjeldajate) hindamist, korrelatsiooni leidmist, regressioon- ja dispersioonanalüüsi.
Mingi kahe tunnuse korrelatsiooni leidmine aitab sageli kõige lihtsamini jõuda jälile, kas need tunnused on omavahel seotud. Näiteks (mingi kogumi) inimeste kaal ja pikkus on sageli tugevasti korreleeritud, pikematel inimestel kipub olema ka suurem kehakaal. Ent mõnikord võivad tugevas korrelatsioonis olla ka üksteisest sõltumatud tunnused, seetõttu ei tasu korrelatsiooni põhjal teha järeldusi tunnuste sõltuvuse kohta.
Et valimist teha korrektseid järeldusi üldkogumi kohta, peab ka valim olema võetud korrektselt. Näiteks kui me tahame hinnata mingi kooli õpilaste keskmist kasvu, siis me ei tohi valimiks võtta ühe klassi õpilasi. Korrektse valimi määramisega (ning erinevate määrangute põhjal leitud hinnangute korrigeerimisega) tegeleb valikuuringute teooria.
Mingit statistika meetodit võib rakendada vaid siis, kui uuritav kogum vastab selle meetodi matemaatilistele eeldustele. Statistika väärkasutamine võib luua vääri järeldusi ning seeläbi mõjutada näiteks riigi sotsiaalpoliitikat või uute ravimite efektiivsust. Üsna sage on ka (korrektselt rakendatud statistika) tulemuste väärtõlgendamine statistikakauge inimese poolt.