Allikas: Vikipeedia

Selles artiklis on juttu vaatlusest kui teadusliku uurimise meetodist; sõna teiste tähenuste kohta vaata lehekülge Vaatlus (täpsustus)

Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.

Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes loodusteaduses ja teistes reaalteadustes.

Kitsamas mõttes mõeldakse teadusfilosoofias vaatluste all protsesside jälgimist niisugusel kujul, nagu nad eest leitakse. Selliselt mõistetud vaatlust eristatakse katsest, mille puhul jälgitav protsess toimub katse korraldaja poolt olulisel määral kontrollitavates tingimustes.

[redigeeri] Eelarvamustevaba vaatluse võimatus

Francis Bacon leidis, et teaduslikud vaatlused peavad olema täiesti eelarvamustevabad (vaata Induktsioon).

Tegelikult aga pole vaatlusi võimalik teha ilma eelneva arusaamata vaadeldava loomusest. Vaatlus eeldab ka arusaama sellest, millistele asjadele või omadustele tuleb tähelepanu koondada. See arusaam võib olla teooria-eelne ja isegi teadvustamata.

Ka Baconi enda meetod eeldab andmete kogumisel suunatust teatud kindlat laadi vaatlusandmete otsimisele. Ka tabeli kasutamise juures Baconi meetodi puhul tehakse faktiliselt eeldus, et see, mille näiteid uuritakse, on loomulik liik. Teisest küljest, seda, mis tegelikult on loomulik liik, ei pruugi me ühe mõiste alla paigutada. Üldsegi ei saa sündmuste või asjade sarnasust täheldada ilma mingi eelduseta, sest iga kaks asja on milleski sarnased ja milleski mitte. Samuti ei saa ilma mingi eelduseta täheldada eri laadi sündmuste koosesinemist. Ei ole võimalik tähele panna kõike: teooria suunab meie tähelepanu.

Vaatlus ilma teooriateta, eeldusteta, "iidoliteta" on võimatu.

Näited. Isaac Newton ei oleks Baconi meetodil suutnud avastada seost loodete, planeetide tiirlemise ja õuna kukkumise vahel. Ignaz Semmelweis ei oleks Baconi meetodil leidnud seost lapsevoodipalaviku ja laipade lahkamise vahel.

[redigeeri] Vaatluse näide

Kui asetada taim aknalauale, siis märkame, et lehed pöörduvad valguse poole.