Vana-Egiptuse ajalugu
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiluse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni.
Sisukord |
[redigeeri] Kronoloogia
4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki – Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat tagasi eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer 1. dünastia.
Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr – 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks:
- Eeldünastiline periood (5300–3000 eKr)
- Varadünastiline aeg (3000–2686 eKr)
- Vana riik (2686–2160 eKr)
- Esimene vaheperiood (2160–2055 eKr)
- Keskmine riik (2055–1650 eKr)
- Teine vaheperiood (1650–1550 eKr)
- Uus riik (1550–1069 eKr)
- Kolmas vaheperiood (1069–664 eKr)
- Hilis periood (664–332 eKr)
- Ptolemaiosed (332–30 eKr)
- Rooma periood (30 eKr–395 pKr)
Vanad egiptlased (nagu kõik vanad idamaa ühiskonnad) arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi.
[redigeeri] Vana riik
Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Vana riigi pealinnaks oli Memphis. Vana riigi kõrgaeg oli 4. dünastia valitsemise ajal. Selle dünastia vaaraod olid Hufu (Cheops) ja Hafra (Chephren), kelle hauamonumentideks ehitati hiiglaslikke püramiide. Järgmiste dünastiate ajal Vana riik nõrgenes ja preesterkonna võim tugevnes. Hakati kummardama keskset päikesekuningat Ra-d. Vana riigi ajal ei tuntud veel raudesemeid, ka teisi metalle kasutati vähe. Ümberkaudsetest maadest toodi puitu ja maitseaineid. Kauplemisega tegelesid vaarao ametnikud.
[redigeeri] Esimene vaheperiood
9.-11. dünastiad
[redigeeri] Keskmine riik
Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-14. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga ja nimetati Amon-Ra'ks. Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid.
Umbes 1650 aastat eKr tungisid Aasiast Niiluse deltasse hüksoslased. See sündmus tähistas Keskmise riigi lõppu.
[redigeeri] Teine vaheperiood
15.-17. dünastiad
[redigeeri] Uus riik
Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.-20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja Tuthmosis II, Amenhotep II ja Amenhotep IV, Seti I, Ramses II ja Ramses III. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik 1000 aastat eKr.
[redigeeri] Kolmas vaheperiood
21.-25. dünastiad
[redigeeri] Hilis periood
26.-30. dünastiad ja kaks Pärsia valitsemisaega.
[redigeeri] Ptolemaiosed
Kreeka-makedoonia päritolu valitsejate võimu all. 332-30 eKr.