Allikas: Vikipeedia

Veeb (World Wide Web) on

• Hajus infosüsteemide võrk
• Hüpertekstis(HTML/XHTML/XML) märgistatud dokumentide süsteem
• Interneti rakendus.

Veebi osaks on iga elektroonilisel kujul oleva informatsiooni hulk, milles üksikud dokumendid on identifitseeritavad ja lingitavad URI-de abil. Selle info edastamiseks kasutatakse Internetti.

[redigeeri] Ajalugu

Veeb sai alguse Šveitsist, kus 1989. aastal hakati Euroopa Tuumafüüsika Laboris (CERN) ühendama erinevaid teadusdokumente hüpertekstiks - tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teise sellega seotud dokumendi poole. Säherduse e-dokumentide kogu tekkeks märgistati dokumendid SGML-i rakenduse HTMLi eeskirjade järgi ning paigutati jaotusserveritesse. Sellega hakati siduma teisigi dokumente ja tekkis ülemaailmne, akadeemilisele sfäärile suunatud infomaterjalide võrk.

Tõeline veebiplahvatus aga tekkis 1993. aastal, kui Interneti hüpertekst toodi väikearvutitele Windows-keskkonda. Varajane veebikeskkond sisaldas ainult teksti, nüüd aga avanes võimalus lisada dokumentidele pilte ja fotosid ning töötada mugavas ning tuttavas graafilises keskkonnas. Esimene spetsiaalne Windowsi veebilehitseja Mosaic saavutas suure populaarsuse, selle ületas aga veelgi tugevamalt 90. aastate esimese poole turuliider - Netscape Navigator.

PC-tarkvara pikka aega valitsenud gigant Microsoft ei osanud aga Interneti tähtsust õigeaegselt hinnata (selle asemel üritati luua omaenda võrku, Microsoft Networki) ja jäi seetõttu alguses märgatavalt "rongist maha" (1995. aastal tegeles MS oma veebilehitseja loomisega neli inimest). Seejärel aga ärgati ning suurte investeeringute ja kulutuste tulemusena töötati välja turuliidrile Netscape'ile vastukaaluks Internet Explorer, mis suutis turu 1997. aastaks praktiliselt vallutada (suuresti aitas kaasa MS monopoliseisund tarkvaraturul, mis võimaldas oma brauseri jõuga läbi suruda). Netscape'i lähtekoodi avaldamine samal aastal aga lõi soodsa pinnase rea uute alternatiivsete veebilehitsejate tekkeks – Mozilla (eriti heaks peetakse tema edasiarendust Mozilla Firefoxi), Opera, Konqueror, Galeon jpt. Ehkki suur osa brauseriturust jäi IE kätte, ei saa tänaseks enam rääkida MS brauserimonopolist.

Ärikeelu tühistamisega 1991. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks, muutudes oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Sellega tuli kaasa ka rida vanemaist meedialiikidest tuttavaid hädasid - tavakasutajale tuttavaim on ilmselt rämpsreklaam (späm). Siiski on veebist tänaseks saanud äärmiselt mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse ühiskonnaelu eri valdkondades pangandusest ajakirjanduse ja poliitikani.

[redigeeri] Veebi tehniline külg

Veebilehed paiknevad neid maailmale edastavates arvutites ehk veebiserverites. Veebiserverite juhttarkvara ehk operatsioonisüsteemina on traditsiooniliselt tugev koht Unixil ja selle sugulastel - Microsoftil ei ole kõigile pingutustele vaatamata siin õnnestunud end maksma panna (ehkki veebiserveritarkvara on olemas kõigile uuematele Windowsi versioonidele ning neid on võimalik veebi pakkumiseks kasutada). Tuntuim tarkvarasüsteem on Apache HTTP Server, mis töötab nii Unixi/Linuxi kui ka Windowsi keskkonnas, Microsofti IIS turuosa jääb sellele juba märgatavalt alla.

Serverid kasutavad lehekülgede saatmiseks ja vastuvõtmist erilist süsteemi ehk protokolli (HTTP ehk HyperText Transfer Protocol - seetõttu algavad ka veebiviited päiseosaga http://). Lehekülg paigutatakse eraldi kindlaksmääratud nimega kataloogi, mille lugemisõigused on ka väljaspoolt tulevatel kasutajatel. Pöördumine infoallika poole toimub järgmise päringu abil:

protokoll://kasutajanimi@server.domeen:port/kataloog/fail

Veebilehefail (tavaliselt laiendiga kas .html või .htm) on tegelikult puhas ASCII-tekstifail(viimasel ajal ka UTF-8), s.t. koosneb täielikult inimesele arusaadavatest sümbolitest (erinevalt paljudest programmifailidest, mille kuvamisel näeme vaid hulka arusaamatuid märke). Leheküljefail luuakse tavaliselt kas otse serveris (kasutades virtuaalterminaliühendust) mõne kohaliku tekstitöötlusvahendi abil või kirjutatakse valmis kuskil teises arvutis ning viiakse FTP abil serverisse.

[redigeeri] Välisviited

• Esimene teadaolev veebilehekülg
• Veebilehtede arhiiv
• Veebiserver kirjutatuna lühikese shelli skriptina