William Shakespeare

Allikas: Vikipeedia

William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 – 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju.

18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596.

Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu.

Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajalooline draamad.

[redigeeri] Teosed

[redigeeri] Kogutud teosed eesti keeles

Eesti keeles ilmusid 1959–1975 Shakespeare'i "Kogutud teosed" 7 köites, mis hõlmavad kogu tema loomingu. Väljaande tõlkis ning kirjutas ees- ja järelsõnad Georg Meri, mõned teosed on tõlgitud ka Jaan Krossi ja Harald Rajametsa poolt.

Köidete sisu:

I "Ajalookroonikad I": "Kuningas John", "Kuningas Richard Teine", "Kuningas Henry Neljas" I–II, "Kuningas Henry Viies";
II "Ajalookroonikad II": "Kuningas Henry Kuues" I–III, "Kuningas Richard Kolmas", "Kuningas Henry Kaheksas";
III "Komöödiad I": "Eksituste komöödia", "Tõrksa taltsutus", "Kaks veroonlast", "Asjatu armuvaev", "Suveöö unenägu", "Windsori lõbusad naised";
IV "Komöödiad II": "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Nagu teile meeldib", "Kaheteistkümnes öö", "Troilus ja Cressida", "Lõpp hea, kõik hea", "Mõõt mõõdu vastu";
V "Tragöödiad I": "Titus Andronicus", "Romeo ja Julia", "Julius Caesar", "Hamlet", "Othello";
VI "Tragöödiad II": "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus", "Timon Ateenast";
VII "Viimased draamad, poeemid, sonetid ja luuletused": "Pericles", "Cymbeline", "Talvemuinasjutt", "Torm", "Venus ja Adonis", "Lucretia"; sonetid; luuletused.

Pärast viimase köite ilmumist avaldas Georg Meri artikli "Shakespeare'i koguloomingu eestinduse puhul" (Keel ja Kirjandus 1975, nr. 10, lk. 577–585).

[redigeeri] Kirjandus

Karin Kask, "Shakespeare eesti teatris". ENSV Teatriühing ja Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964
Aleksander Anikst, "Shakespeare". Vene keelest tõlkinud Ester Jaigma. Eesti Raamat, Tallinn 1972
Aleksander Lipkov, "Shakespeare kinolinal". Vene keelest tõlkinud Jüri Pärni. Eesti Raamat, Tallinn 1979
Dennis Kennedy, "Shakespeare ja stsenograafia: XX sajandi lavastuste ajalugu". Inglise keelest tõlkinud Lilja Blumenfeld. Eesti Teatriliit, Tallinn 2004
Ants Oras, "Luulekool" II, Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 9–104 (tsükkel "William Shakespeare", 9 artiklit)